Korteriomanik ei tohi kaasomandi pinnale kaamerat paigaldada

Ühistu koosolekul otsustati häälteenamusega, et korteriomanikud ei ole kaamerate paigaldamisega nõus ja need tuleb demonteerida. Foto on illustreeriv. FOTO: Urmas Luik Foto: Urmas Luik

Riigikohtus jõudis lõpliku lahendini ühe Kohtla-Järve korteriühistu ja selle liikme vaheline vaidlus selle üle, kas korteriomanik võib enda turvalisuse kaitsmiseks ilma ühistu nõusolekuta kaasomandile turvakaameraid paigaldada või mitte.

Kohtla-Järve Ahtme linnaosas asuv Lehola 4 korteriühistu pöördus kohtusse avaldusega, mille järgi paigaldas üks ühistu liige 2017. aastal maja kandeseintele ja sissekäigu juurde videokaamerad. Ühistu koosolekul otsustati häälteenamusega, et korteriomanikud ei ole kaamerate paigaldamisega nõus ja need tuleb demonteerida. Ühistu esindaja kinnitas, et kandeseinad ja aknad on kaasomandi esemed ning nende kasutamiseks on vajalik teiste kaasomanike nõusolek, pealegi töödeldakse kaameratega lubamatult isikuandmeid.

Korteriomanik vaidles vastu, väites, et oli sunnitud kaamerad paigaldama enda turvalisuse tagamiseks ja vara kaitseks. Ta kinnitas, et naaber on rünnanud tema tütart ja tuttavat ning kahjustanud tema autot. Pealegi jäetakse öösiti trepikojauksi lahti, mille tõttu on varguseoht. Üks paigaldatud kaameratest oli suunatud tema enda sõiduki parkimiskohale ja teine garaažile.

Kaamerad paigaldanud naine kinnitas, et tegemist on avaliku ruumiga, kus eeldatakse kõigilt isikutelt õiguskuulekat käitumist, ja seega ei saa kaamerad riivata teiste isikute õigusi, kuna paigaldatud on ka kaameratest teavitavad sildid.

Viru maakohus leidis kevadel, et kaamerate paigaldamiseks ei ole õiguslikku alust, märkides, et filmimine on ka isikuandmete töötlemine isikuandmete kaitse seaduse tähenduses, ning kohustas korteriomanikku need 21 päeva jooksul eemaldama.

Naine ei leppinud selle otsusega ning kaebas edasi Tartu ringkonnakohtusse