Vastata küsimusele või hääletada, selles on küsimus

Entroopia vastu ilmselt ei aita mehaaniliselt ükski küsitlus ega hääletus, vaid ühine soov ühiskonnana püsima jääda ning selle nimel otsida ­kompromisse ja konsensust, leiab Juhan Kivirähk. Foto: Madis Veltman

Tuntud sotsioloog Juhan Kivirähk on ­uuringufirmades üle 30 aasta Eesti ühiskonda ja avalikku arvamust uurinud. Praegu töötab ta Tartu Ülikoolis ühiskonnateaduste instituudi juures tegutsevas Strateegilise Jätkusuutlikkuse Kompetentsikeskuses. Kivirähki arvates ei ole valitsus rahvahääletust välja käies kõigile arusaadavalt välja öelnud, mida tegelikult teha kavatsetakse ja teada saada tahetakse.

Meile on teada, et 25. aprillil 2021. aastal toimub rahvahääletus või rahvaküsitlus. Kumb siis toimub?

Siin on suur segadus. Kui ma kuulan EKRE esindajaid, siis nad räägivad rahvahääletusest. Keskerakonna esindajad seevastu eelistavad rääkida rahvaküsitlusest. Ehkki sellist asja nagu rahvaküsitlus põhiseadus ette ei näe.

Rahvahääletus on kindel põhiseaduslik protseduur, kuhu on kaasatud vastavad riigi institutsioonid: valimiskomisjon, piirkondlikud komisjonid jne. Nende korraldus on sarnane valimiste omaga.

Kui aga korraldatakse rahvaküsitlus, kuhu Keskerakonna soovil võidakse lisaks abielu teemale veel muid küsimusi lisada, siis on see sarnane uuringufirmade omnibus-küsitlustega, lihtsalt küsitlusvalimi asemel soovitakse siin küsitleda kõiki valimisõiguslikke kodanikke.