Väino Rajangu: abielu asemel ühiselu

Vikerkaarelipp Foto: Madis Veltman

Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Väino Rajangu kirjutab sellest, et abielu ja kooselu kätkevad endas mõistelist konflikti. 

Viimasel ajal kütab kirgi ühe erakonna initsiatiivil ja koalitsiooni erakondade toetusel kavandatud rahvahääletus. Rahvahääletusele esitatava küsimuse täpne formuleering ei ole veel teada, kuid vähemalt kolm kuud enne hääletust peab see sõnastus olema selge. Praegune arutelu käib abielu ja kooselu mõistega seotud küsimuste üle.

Ühed kaitsevad abielu mõistet, nii nagu perekonnaseaduses kirjas, teised toetuvad põhiseadusele ja ütlevad, et kõik on võrdsed ja kedagi ei tohi diskrimineerida sootunnuste alusel. Teiste sõnadega, samasoolised paarid soovivad abielu sõlmimise õigust ehk abielu mõiste laiendamist ka neile.

Tekitatud olukorra selgitamiseks toon näite hariduse valdkonnast. 1980ndate lõpus ja 90ndate algul hakkasid meil tekkima erakõrgkoolid. Viimased hakkasid end sageli nimetama ülikoolideks. Sellega ülikooli mõiste devalveerus ja olukorra lahendamiseks kehtestati seadusega nõuded, millele peab ülikool vastama. Ülikoolide kõrval hakkasid tegutsema rakenduskõrgkoolid. Nii ülikoolides kui ka rakenduskõrgkoolides on võimalik omandada kõrgharidust ja nende koolide ühiseks nimetajaks on «kõrgkool».