Jüri Estam: riigikaitse otsustav hetk

Jüri Estam. Foto: Margus Ansu

Eesti militaarse suutlikkuse tõstmisega venitatakse liiga pikalt, tegutseda tuleb mitmel rindel korraga, kirjutab kommunikatsioonikonsultant Jüri Estam.

Kahju on, et niipea kui ühe Eesti erakonna esimees juhtis tähelepanu laiuvatele tühiolekutele meie riigikaitse ülesehituses, anti EKRE-le tänutäheks selle eest vastu koonu. Nagu herilasest nõelatuna asusid muidu aeglase toimega kaitseplaneerijad kähku tõrjuma katset nende pärusmaale tungida. Umbes nii, nagu oleks kaitsevõimest rääkimine «võõraste» poolt väljaspool selleks ette nähtud kitsast ja harva esinevat ajaraami lubamatu. Ei mingit paindlikkust. Isegi mitte siis, kui olukord Valgevenes läks hapuks ja kõik riigid meie ümber on seda märganud.

Mõisa köis kaitseplaneerimise valdkonnas on kaua ja aeglaselt lohisenud. Ka jäävoolud üleval mägedes liiguvad rutem kui Eesti tipp-poliitikute enamuse tahe valmistuda Eesti elanike tõsiselt võetavaks kaitsmiseks sõja puhkemise korral.

Kolmandas Maailmas oleksid lihtsad sõjardid monteerinud raskeid kuulipildujaid ja tankitõrjerelvi oma sõidukite lastiruumidesse sada korda kiiremini, kui meie elukutselistel kaitseplaneerijatel on kombeks tegutseda. Analoogilist provisoorsevõitu lähenemist oleks saanud rakendada juba paarikümne aasta eest näiteks rannakaitses. Suurepärase manööverdusvõimega raketikaatreid ja muud sellist andnuks pilootprojektidena n-ö maha spikerdada näiteks rootslastelt ja soomlastelt. Oleme sageli munenud, selle asemel et tegutseda.