Selle aasta lõpuks valmivad õiglase ülemineku teekaardid: äriplaan, süsinikuplaan, roheplaan ja haridusplaan. On tunda nende omavahelist võistlust, ka osalt välistamist, kuigi peaksid töötama positiivses koosmõjus. Rohelised ei eita äri vajalikkust ega töösturid puhast keskkonda. Ennaktempos valmiva arenguvisiooni tegelik higi, pisarad ja rõõm rulluvad lahti järgmise otsustava kümne aasta jooksul. Küll aga pannakse selles arutelus esmased rahalipikud külge vajadustele.
Õiglase ülemineku fondist on loota 340 miljonit eurot, mis on küll selle titaanliku protsessi jaoks pisku, kuid rahastusallikaid lisandub teisigi. Siit küsimused: kes on otsustamisel laua taga, kellele ja miks jagub raha, ka laiemalt, kuidas mõistetakse innovatsiooni? Kas teadmine, et me tegelikult ei tea, kust uus arenguhüpe võib tulla, võib soodustada paljusid nišše ning loovust avaramas mõttes või tasub panna kopsakad summad üksikutele hiigelprojektidele, tekitades nõnda aastakümneteks uusi rajasõltuvusi? Need saavad olema poliitilised valikud.