Kui mujal maailmas on kümnetes riikides rahvaloendus koroonaviiruse tõttu edasi lükatud, siis Eestis ei tohiks viiruse levik 2021. aasta rahvaloendust eriti takistada, leiab statistikaamet.
Statistikaamet: viiruse levik Eestis rahvaloendust ei takista
Kuna Eestis on eesmärgiks koguda umbes 70% vastuseid e-kanalite kaudu, siis ei tohiks viiruse levik loendust märkimisväärselt takistada, märgitakse statistikaameti pressiteates. Seda, kas ukselt-uksele külaskäigud tuleb asendada telefonivestlustega, otsustatakse vastavalt hetkeolukorrale ja terviseameti soovitustele. Praegu on rahvaloenduseni jäänud aega rohkem kui aasta ja statistikaamet valmistub andmete kogumiseks erinevatel viisidel.
Alates 2024. aastast on kõik tulevased rahva ja eluruumide loendused plaanis läbi viia sajaprotsendiliselt riiklikele registritele tuginedes. See tähendab, et tulevikus pole põhjust kodukülastuste tõttu muret tunda.
Kõik ÜRO riigid korraldavad ajavahemikus 2015–2024 vähemalt ühe rahva ja eluruumide loenduse. Mõned riigid on selle juba läbi viinud, osadel seisab loendus ees mõne aasta pärast. Enamik riike kavatsesid loenduse läbi viia sel või järgmisel aastal, aimamata, et maailmas kulutulena levima hakkav viirus võib plaanitut segama hakata.
Sellel või järgmisel aastal plaanisid rahva ja eluruumide loenduse korraldamist kokku 102 riiki. Praeguseks on loenduse koroonaviiruse tõttu pidanud edasi lükkama 30 riiki. Samas on ka neid riike, kus on loendus läbi viidud viiruse levikust sõltumata.
Loenduse toimumine sõltub paljudest teguritest, muuhulgas sellest, milline on epidemioloogiline olukord konkreetses riigis, aga eelkõige metoodikast – kui loendus on valdavalt registripõhine ja inimesi ei külastata, ei ole viirus takistuseks. ÜRO-s on hetkel registripõhiselt loendust korraldavaid riike ligi kolmandik ja nende osakaal on kasvutrendis.
Enamik riike kasutab kombineeritud metoodikat ehk võtab osad andmed registritest ja küsib puuduoleva info leibkondadelt juurde. Seejuures kasutatakse nii internetiküsitlusi kui ka ukselt uksele käimist ja paberankeete.
Ka Eesti järgmisel aastal planeeritud rahvaloendus on suuresti registripõhine ehk riik saab oma andmekogudest kätte peamise info, muuhulgas näiteks teadmise inimeste hariduse, ameti ja elamistingimuste kohta. Sellele lisaks tuleb vastata lühikesele küsimustikule, kus sisalduvad küsimused, millele registrid vastuseid ei anna, näiteks võõr- ja murdekeelte oskuse kohta.