Ene-Margit Tiit: kas oleme nõukogude ajas tagasi?

Ene-Margit Tiit. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Kultuuritu sõnakasutus ja kaasinimeste solvamine ei ole meie komberuumile omane, kirjutab Tartu Ülikooli matemaatika emeriitprofessor Ene-Margit Tiit.

Pisikesele Eesti Vabariigis kasvanud tüdrukule tundus 1940. aasta suvel kõige võõrastavam raadioonude ja -tädide üleöö muutunud toon: korraga olid seni sõbralikud ja asjalikud hääled läinud kurjaks ja tigedaks, vahel lisandus kõnesse muidki võõrastavaid noote – see oli paatos, millest ma ei osanud toona üldse aru saada.

Pikkamisi harjusid kõik sellega, et nii raadios kui ka ajalehtedes muutusid tavapäraseks «kapitalistlikud vereimejad», «töörahva verivaenlased», «imperialistlikud lurjused» ja muu selline. Oli teemasid, kus oli lubatud kõige räigem sõnakasutus. Ega see austust nende väljaannete vastu ei suurendanud, aga me ju õppisime lugema pigem ridade vahelt ja üle rea ning häiriva sõnamulina vahele jätma.