Vihakõne-küsimus tõi Eestile euromenetluse kaela

Euroopa Komisjon pole rahul, kuidas Eestis vihakõnet reguleeritakse. Foto: Madis Veltman

Kui eelmisel nädalal esitas Reformierakond riigikogu menetlusse vihakõne kriminaliseerimise eelnõu, siis eile algatas Euroopa Komisjon Eesti suhtes samateemalise rikkumismenetluse. Seda, et on oodata menetlust, teadsid eestlased juba kuu aega tagasi.

Komisjon saatis Eestile ja Rumeeniale ametliku kirja, milles heitis Eestile ette, et me pole täielikult ja täpselt üle võtnud ELi rassismi ning ksenofoobia ilmingute vastu võitlemise eeskirju. Täpsemalt selgitas komisjon: «Eesti ei ole üle võtnud sätteid, et kriminaliseerida vihakõne erivorme, nimelt rahvusvaheliste kuritegude ja holokausti avalikku õigustamist, eitamist või mitteoluliseks tunnistamist, kui sellise käitumise eesmärk on õhutada vägivalda või vihkamist. Lisaks ei ole Eesti kriminaliseerinud vihakõnet nõuetekohaselt, jättes kriminaliseerimata avaliku õhutamise vägivallale või vihkamisele, mis on suunatud rühmade vastu, ega ole sätestanud piisavaid karistusi. Samuti ei taga Eesti kriminaalseadustik, et kuritegude rassistlikku ja ksenofoobset motiivi võetaks arvesse raskendava asjaoluna.»