Tiina Kaukvere: EKRE fenomeniga ei pea võitlema

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

Leidke lähimal asuv inimene ja pange temaga käed vastamisi, nagu tahaksite üksteist ümber lükata. Nüüd suruge nii tugevasti, kui saate! Mis tema teeb? Surub veel tugevamini! Ja teie surute veel tugevamini. See väike pinge ja jõumõõt kestab seni, kuni üks peab teisele alla vanduma.

Nüüd proovige vähe teisiti ja ärge suruge vastu. Üldse mitte! Vaadake, mis juhtub. Vastane langeb teile kohe kaela. Kui kaob teie vastujõud, kaob ka tema jõud, sama kiiresti, nagu see tekkis. See on lihtsustatud vastus neile, kes muretsevad, kuidas vabaneda EKRE-laadsetest nähtustest, mis ei näi ühiskonda lõhestades elada laskvat.

Oleme kõik viimasel aastal tundnud, kuidas saavutatud vabadusi asutakse jälle piirama, aga on üks vabadus, mida ei saa keegi mitte kunagi piirata. See on vabadus ise otsustada, kas saada solvatud või mitte. Mitte keegi ei saa mind solvata, kui ma ise nii ei otsusta. Kui ma ei otsusta solvuda. See vabadus jääb mulle sõltumata sellest, mida sina, hea lugeja, minust arvad. Valiku langetan ikkagi mina.

Olen proovinud ühtmoodi ja teisiti. Olen tundnud end korduvalt isegi isiklikult solvatuna mõne poliitiku laiemast arvamusavaldusest. Üks hetk hakkas solvanguid tulemagi nagu valanguid. Solvamisest ei ole saanud mitte ainult osa poliitkultuurist, solvamisest on saanud võimule pääsemise relv ja solvangutest taktika. Lase oma negatiivne aur kellegi teise kulul avalikult välja ja võid kindel olla, et keegi kuskil vajab samal hetkel samasugust vabanemist, ajutist leevendust teiste kulul. Õnnetule inimesele on see teraapia vorm, võimupüüdlejale aga relv, mis kõik need kurvad ja vihased emotsioonid materialiseerib, rahaks ja võimuks teeb. Solvumisotsust tehes ja vabandust nõudes tasub meeles pidada, et see oligi see, mida sinult oodati. Sinu emotsiooni aeti taga algusest peale, sest selle najal purjetamine on nii edukalt läinud.