Kui kallis on tegelikult metsa kasvatamine?

ASi Timber metsaspetsialist Kristo Kütt koos oma lastega metsas. Taamal näha pea kogu metsa eluring – lageraielank, noor kultuur, noorendik, keskealine ja küps mets. Foto: Timber AS

Kas oled mõelnud oma metsa omamisest või lausa nullist kasvatamisele ning kuulnud ütlust, et iga inimene võiks oma elu jooksul maha panna vähemalt ühe puu? Kuid, miks ainult ühe, kui istutada saab terve metsa! Idee on ju igati tore, kuid kui keeruline on oma metsa kasvatamine näiteks ühel linnavurlel, kes seni vaid pargis puude ilu nautimas käinud või sügisel metsa seenele sattunud, ent nüüd on avastanud endas tungiva soovi midagi püsivat luua nii enda kui oma laste jaoks? Seda põletavam on küsimus, kui sülle on kukkunud vanavanemate pärandus, mille hulgas raie järele kriiskav mets, millele tuleb pakkuda uut eluringi. Kui kallis on metsa kasvatamine räägivad Timber.ee metsaspetsialistid Aron-Ken Veedla ja Kristo Kütt.

Mõlemad mehed on veendunud ja räägivad kui ühest suust, et metsa kasvatamisega saab hakkama igaüks, kel vähegi soovi ja kannatlikku meelt. Selleks pole isegi vaja käia 4 aastat ülikoolis, et metsa kasvatamisega algust teha. „Praegu on nii palju häid materjale internetist saada ja lisaks on erinevad metsaspetsialistid üldjuhul valmis rohelist metsaomanikku hea nõuga abistama, sest erametsaomanikke võiks ju Eestis olla rohkem, kui neid praegu on,“ räägib Kütt. Veedla lisab, et loomulikult on lihtsam neil, kel mingi kogemus või teadmine olemas, ent metsa kasvatamisel on ka palju neid tegureid, mis ei ole inimese teadmistest sõltuvad, sest loodus reguleerib ja dikteerib neid ise. „Võid ju omada raamatutarkust ja kogemust, kuid kui põder ikka arvab, et talle maitseb noor istik, siis nii see lihtsalt on,“ räägib Kütt, kes lisab, et loomulikult võib ulukeid tõrjuda, ent ka sel tegevusel ei pruugi olla 100-protsendilist tulemust. Kuid, millest algust teha ja kui paks peab olema rahakott?  

Esimene samm – maa ostmine

Esimene samm on kindlasti omada maad, millele mets istutada. Kui see on olemas, ongi juba üks osa suurest murest murtud. Ent, kui seda pole tuleb lahtiste silmadega ringi vaadata ning leida oma visioonile vastav maatükk.

Ühe võimalusena saab raiesmikku küsima minna mõnelt metsafirmalt, kuna viimaste valduses on tavaliselt mitmeid metsakinnistuid, millel raie teostatud, kuid kuhu pole veel jõutud uut metsa peale istutada. Aron-Ken Veedla märgib, et metsafirmadel on selliseid maid ikka omajagu ning kindlasti leidub nende vara hulgas maalappe, mille oleksid nad hea meelega nõus uuele omanikule müüma. „Seni pole metsafirmad sellega aktiivselt tegelenud, kuna tegemist on siiski nende jaoks tüütu tööga, sest igasugune müügitöö eeldab suurt ajaressurssi ning lisatööjõudu, mida metsaettevõtetel naljalt kuskilt leida pole,“ märgib Veedla, kes ütleb, et just seetõttu on Timber.ee võtnud viimasel ajal aina enam oksjonile ka metsatut metsamaad. Metsafirmade jaoks on see mugavusteenus, kuna Timberi spetsialistid valmistavad ette dokumendid, panevad maatüki oksjonile, reklaamivad oksjoneid ostjatele ja valmistavad ette ka ostu-müügi tehingu, kus osapooltel tuleb anda põhimõtteliselt paar allkirja, mille järel on  metsamaa saanud uue omaniku ja hingamise. Kusjuures ei pea notaritehingu tegemiseks enam isegi kodust lahkuma. Loe sellest lähemalt SIIT.

Ent metsafirmadega otse suheldes võib firma lajatada hinnaga, sest igaühe huvi on oma varalt teenida maksimaalne tulu ja natuke pealegi. Oma kalkulatsioonides arvutavad metsafirmad raiutud metsamaa hektari hinda vahemikku 500-1500 eurot, vastavalt asukohale, kasvukohatüübile ja boniteedile.  Reaalne hind selgub siiski vaid oksjonil.

Timber.ee lehel on hetkel pakkumisel mitmeid taskukohaste hindadega raiesmikke, mille hinnad jäävad 3000-10 000 euro vahele. Tutvu pakkumistega SIIT.

Loodus leiab oma koha kõige ebatavalisematest kohtadest. Raiesmikul kännud koguvad ja hoiavad sooja. Fotol on vana kännu seest pead tõstmas noor mänd. Foto: Timber AS

Kristo Kütt märgib, et selline trend, kus metsafirmad teostavad raie ja soovivad maa uuele omanikule edasi müüa, on kasvav. See on hea uudis neile, kes pelgavad, et Eesti mets ja metsamaa koondub liialt suures mahus väikese hulga ettevõtete kätte. Tõsi, nii see ka ju on! Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringu järgi oli möödunud aasta lõpu seisuga Eestis 104 311 erametsaomanikku, kellest suurem osa ehk 98 393 on füüsilised isikud ning 5918 juriidilised isikud ehk ettevõtted. Kokku kuulub eraomanikele 1 114 695 ha metsamaad, millest rohkem kui pool ehk 58,2% kuulub füüsilistele isikutele ja 41,8% ettevõtetele. Kuigi metsaomanikke tuleb pidevalt juurde, siis iga metsaomaniku omandi keskmine suurus on pidevalt vähenemas. „Nüüd on võimalik seda trendi kergemini teises suunas liigutama hakata,“ toob Veedla välja, seda enam, et  heade kasvukohatüüpide ja boniteetide hinnad on 8 aastaga kasvanud ca 2-3 korda, mis tähendab, et metsamaasse tasub investeerida.

Kuid, mida jälgida, kui minna internetist raiesmikku ostma? Kütt soovitab, et kui ise maa seisukorda hinnata ei oska, tasub küsida nõu, sest see, et sohu ei tasu maad osta, on kõigile vast selge, kuid päris algajal boniteeti hinnata võib olla juba keerulisem ülesanne. Kindlasti tuleb jälgida sedagi, kas ostetavale varale pole pandud peale mõnd piirangut. „Päris hapu seis võib olla, kui pärast ostu selgub, et mets tuleb küll istutada, kuid mitte kunagi seda raiuda ei saa,“ märgib Kütt, kes lisab, et sellisel juhul tuleb juba eos arvestada teadmisega, et metsa kasvatamine kujutab endast vaid kulu. Loomulikult ei saa alati metsa väärtust konverteerida rahaks, sest paljude jaoks on metsa kasvatamine siiski tugevalt emotsionaalne teema ja väärtus omaette.

Teine samm – metsamaa ettevalmistamine külviks või istutamiseks

Laias laastus märgivad mehed, et kui soov on oma metsa kasvatada päris nullist, tuleks vajalike töödega alustada nüüd, sügisel, mil maapind pole veel külmunud. Samuti tuleks juba aegsasti mõelda puuseemnete ja -istikute ostmisele, kuna kevadel võib vajaliku hankimisega kitsaks minna.

Kuidas käib maapinna ettevalmistamine? Pinnase mineraliseerimine tähendab maapinna kobestamist, kus eemaldatakse kamardunud osa. See on möödapääsmatu töö, kui soov on uus mets kasvama panna külvi abil. Istutamise puhul on tegemist soovitusliku tööga, sest teada on, et kui maapind on viljakas ja vajalikud eeltööd tegemata, tähendab see hiljem suuremat töömahtu metsakultuuri hooldamisel.

Kobestamise võtteid tuleb valida vastavalt kasvukohale. Kui tegemist on kuiva või parasniiske pinnasega võib maapinda mineraliseerida lappidena või vagudena, kuid kui tegemist on jällegi liigniiske maaga, siis hoopis küngastena. Liigselt niiske pinnase puhul tasuks ette võtta ka kraavide kaevamine. Seda kõike võib metsaomanik oma jõududega teha, ent kui soov on tellida ettevalmistustöid teenusena maksab see ca 150-200€ hektar.

Kolmas samm – metsa uuendamine või looduslik uuenemine

Alati ei ole istutamine kõige õigem uuendamise viis. Antud fotol kasvavad kõrvuti kolm noort puud – vasakul tagapool ja paremal eespool 4 aastat varem isutatud kuused, keskel looduslikult uuenenud mänd. Foto on tehtud suvel, näha on männi antud kevade juurdekasv (heledam latv), mis võib aastas ulatuda lausa poole meetrini. Kuna mänd on elujõulisem, tuleb istutatutud kuused paraku peagi maha lõigata. Foto: Timber AS

Metsa uuendamist planeerides tuleb valida kasvukohatüübile sobiv puuliik ning uuendamise viis – istutamine või külvamine. Ent valikus on ka looduslik uuenemine, mis on omaniku jaoks kõige soodsam ja ühtlasi ka kõige mugavam viis. Kristo Kütt märgib, et kui kasvukoht on hea, siis põhimõtteliselt tekitab loodus ise uue metsa ning seda üpris kiiresti ning metsaomanik saab hooldusraie käigus teha otsuse, milline mets kasvama jäetakse.

Kui kasvukoht pole nii viljakas on mõistlik metsa uuendamiseks kasutada külvamist või istutamist. Kütt märgib, et nendest kahest variandist soodsaim on külvamine, ent tulemust näeb alles paari aasta pärast ning siis selgub ka tõsiasi, kas külvamisest on üldse midagi välja tulnud. Kuid ka istutamisel on omad ohud. Näiteks söövad noori istikuid suurima hea meelega põdrad ning ka taime vale käsitlemine ja istutamine võib tähendada istiku hukku. „Ütleme nii, et kui plaan on kasvama panna 1500 puud, tuleb maha panna 3000 istikut,“ märgib Kütt, millele lisab Aron-Ken Veedla, et see, kui palju läheb istikuid tarvis, on välja toodud metsamajandamiskavas. Tema sõnul tuleb arvestada, et jämedalt on ühe taime/istiku hind 0,25€ ja kui neid läheb hektari kohta 2000tk, siis ühe hektari metsastamiseks kulub 500€. Kui istutamise teeb ära omanik, lisakulu ei teki, kuid teenusena maksab ühe istiku mulda panemine ca 0,15€ taim.

See, millise metsauuendamise variandi kasuks omanik otsustab sõltub seega mitmest tegurist, kuid nii Kütt kui Veedla märgivad, et pärast raiet tuleb metsauuendusega algust teha hiljemalt kahe aasta möödudes ning mets peab olema uuenenud 5 aasta pärast. Meeles tasub pidada, et kui müügis on metsamaa, millel on raie teostatud kandub metsa uuendamise kohustus üle ostjale, kes peab metsa uuendama lähtudes raie teostamise ajast, mitte ostu-müügi kuupäevast. Juhul, kui istutamine või külvamine vilja ei kanna, tuleb aega juurde paluda.

Neljas samm – beebiealise ja noore metsa hooldamine

Valgustusraie käigus lõigatakse maha ebavajalik metsakasvu takistav võsa. Foto: Timber AS

Esimesed 5 aastat on titeealises metsas kriitilised. See on aeg, mil mets pakub omanikule palju tööd. „Kui metsa on uuendatud, siis pole mõistlik jätta see hooleta, sest muidu võib sellesse panustatud aeg ja raha vastu taevast lennata,“ märgib Veedla. Kütt lisab, et esimesel kolmel aastal tuleb kindlasti igal aastal vähemalt korra pisikeste puude ümber rohi ja võsa maha tallata, sest muidu mattub näiteks väärt okaspuu kõrge rohu ja võsa alla ning ei saa vajalikku ruumi ja valgust. Pikem kipub hooldamisaeg olema külvikultuuridel.

Ka seda tööd on võimalik omanikul endal teha, kuid ka teenusena tellida. Metsa hooldamine maksab ca 130€/ha.

Kuid, kui mets on esimesed 5 aastat vastu pidanud ning jõudnud oma titeeast noorendikuikka on rõõm suur, sest metsaomanik näeb siis juba reaalselt oma töö vilju.  Valgustusraiet vajab mets 10-aastasena, esimest harvendusraiet 20-30 aasta vanusena. Harvendusraiete kordusperioodiks on soovitavalt 10-15 aastat. Tavaliselt esitatakse hooldusraiete eeskirjades vanuseline piir, milleni võib harvendusraieid teha. 

Viies samm – oma töö ja isikliku metsa nautimine

AS Timber metsaspetsialistid Aron-Ken Veedla ja Kristo Kütt omavad pikaajalist kogemust metsaomanike abistamisel igas metsa eluringi puudutavas etapis. Foto: Timber AS

Selge on see, et metsa kasvatamine nullist tähendab tööd ja vaeva aastateks, suisa aastakümneteks, kuid see on võimalus neile, kel plaan teha pikaajaline investeering, mille tulusus on kindlasti suurem kui mõnel pensionifondil, millesse on paljud usu kaotanud. Oma maa või metsa omamine tähendab võimalust oma vara säilitada ja suurendada, sest mets ja maa oma väärtust ajaga ei kaota. Ent kindlasti on see kannatliku inimese investeering, sest metsa kasvatamine nõuab algusaastail palju tähelepanu. 

AS Timber korraldab oksjoneid raieõigustele, kinnistute pakettidele, kui ka metsakinnistutele ja ka raiutud metsamaale. Kõik aktiivsed oksjonid on nähtavad Timber.ee oksjonikeskkonnas oksjonid.timber.ee/kinnistud. Oksjoneid lisatakse oksjonikeskkonda jooksvalt igal kalendrikuul ja oma pakkumise esitamise tähtaeg on alati järgneva kuu esimesel tööpäeval. Oksjonil olevate metsakinnistute kohta saab lisainfot Timber.ee metsaspetsialistidelt. Helista meile 6665050 või kirjuta [e-mail].

 

 

 

 

 

 

AS Timber

tel [phone]

Narva mnt 36, Tallinn 10120 

www.timber.ee

[e-mail]