Eesti sai vihakõne kriminaliseerimata jätmise pärast Euroopast märgukirja

Euroopa Komisjoni peakontor Brüsselis. Foto: Symbiot / Shutterstock

Euroopa Komisjon algatas täna Eesti suhtes rikkumismenetluse seoses vihakõne ja -üleskutsete kriminaliseerimata jätmisega. Teine rikkumine puudutab Schengeni piirieeskirju. 

Komisjon saatis Eestile ja Rumeeniale ametliku märgukirja, et vihakõne ja avalikud üleskutsed vihakuritegudele pole seadustes adekvaatselt käsitletud. 

Eesti ei ole üle võtnud sätteid, et kriminaliseerida vihakõne erivorme, nimelt rahvusvaheliste kuritegude ja holokausti avalikku õigustamist, eitamist või mitteoluliseks tunnistamist, kui sellise käitumise eesmärk on õhutada vägivalda või vihkamist, leiab komisjon. 

Lisaks ei ole Eesti kriminaliseerinud vihakõnet nõuetekohaselt, jättes kriminaliseerimata avaliku õhutamise vägivallale või vihkamisele, mis on suunatud rühmade vastu, ega ole sätestanud piisavaid karistusi. Samuti ei taga Eesti kriminaalseadustik, et kuritegude rassistlikku ja ksenofoobset motiivi võetaks arvesse raskendava asjaoluna, loetleb komisjon.

Eesti ja Rumeenia valitsus peavad vastuse andma kahe kuu jooksul, vastasel juhul võib komisjon otsustada saata neile põhjendatud arvamuse. 

Märgukiri ka piirieeskirjade kohta

Eesti sai Euroopa Komisjonilt veel teisegi märgukirja, sest on kehtestanud täiendavad kohustused ELi välispiiri ületavatele reisijatele, mis on vastuolus Schengeni piirieeskirjadega. 

Praegu nõuab Eesti, et reisijad, kes soovivad EList lahkuda, broneeriksid koha piiriületuse ootejärjekorras ning maksaksid broneerimise ja ooteala kasutamise eest tasu. Schengeni piirieeskirjad aga ei luba liikmesriikidel kehtestada täiendavaid kohustusi.

Juba 2016. aastal saatis Euroopa Komisjon Eestile ametliku kirja ning 2019. aasta jaanuaris põhjendatud arvamuse. «Saadud vastus ei olnud rahuldav ja kuigi komisjoni visiidi käigus täheldati mõningaid muudatusi piiriületuse korraldamises, ei olnud õiguslik olukord muutunud,» selgitas komisjon kirjas. 

Eestil on aega kaks kuud, et teatada komisjonile kõikidest meetmetest, mis on ette võetud Schengeni piirieeskirjade nõuetekohaseks täitmiseks. Vastasel juhul võib komisjon kaaluda rikkumismenetluse jätkamist.