Postimehe metsasari ⟩ Metsa etteraiumine jätab mehed ja masinad peagi tööta

RMK raietööde silt Foto: Sander Ilvest

Kas see oleks jätku­suutlik metsamajandamine, kui ­kümne aastaga võetaks maha kogu raieküps mets? Jah, vastas keskkonnaministeeriumi asekantsler ­Marku Lamp, kelle tegevuse tagajärjel on metsa raiutud tegelikust jätku­suutlikust mahust vähemalt 13 miljonit tihumeetrit rohkem. Uus metsanduse arengu­kava toppab ja metsasõda käib ennekõike just seetõttu.

Kümme aastat on seisnud Eesti metsanduse arengukavas, et jätkusuutlik raiemaht on 12–15 miljonit tihumeetrit aastas. Raiutud on keskmiselt 10,7 miljonit tihumeetrit aastas. «Metsa kasvab rohkem juurde, kui raiutakse,» väidab neile arvudele toetudes keskkonnaministeerium.

Majanduslik jätkusuutlikkus tähendab, et metsa saab ­pikas perspektiivis endiselt ühtlases mahus raiuda. Keskkonnaagentuuri peaspetsialist Enn Pärt rehkendas, et praegu tagaks selle 27 000 – 28 000 hektarit uuendusraieid aastas (koos harvendusraiega umbes 9,8 miljonit tihu­meetrit puitu).

Arvutus on tehtud pärast seda, kui keskkonnaministeerium metsa raievanust alandas. Varasema tabeli järgi olnuks viimasel kümnel aastal ühtlane raie 7,3–9,4 miljardit tihumeetrit aastas.

Sellest lähtuvalt on Eesti metsa üle raiutud vähemalt 13 miljonit tihumeetrit. Omaaegne Elva metsaülem Enno Kuldkepp hindas, et tegelik jätkusuutlik raiemaht on agentuuri arvutusest veel väiksem. «Jagades tihumeetrid metsa küpsemiseks kuluvate aastatega, saame kolm tihumeetrit hektari kohta aastas, lehtpuu puhul veidi rohkem,» seletas ta.