Ardo Hansson: sõuame üksinda vales suunas

Ardo Hansson. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Olukorras, kus kõik Euroopa valitsused eeldavad järgmisel aastal majanduskasvu tagasipöördumist, kavatsevad nad oma eelarvepoliitikat kohandada. Välja arvatud Eesti, kirjutab Eesti Panga endine president Ardo Hansson.

Suvel oli mul au osaleda valitsuse nn majanduse elavdamise eksperdikogu töös. Eelarvepoliitika valdkonnas oli üks meie soovitusi, et «majanduse toetamisel (tuleb) arvestada kriisi sügavust». Lihtsalt öeldes, mida paremini läheb majandusel, seda vähem peaks valitsus seda stimuleerima. Kui valitsus ise ennustab järgmiseks aastaks korralikku 4,5-protsendist majanduskasvu, peaks eeldatav riigieelarve puudujääk olema selle aasta omast väiksem.

Sellise lähenemise mõistmiseks ei pea olema majandusteadlane. Mida vähem valu patsient tunneb, seda vähem peaks arst välja kirjutama kalleid ja tugevaid valuvaigisteid. Mida laugem on mägi, seda vähem peaks autojuht gaasile vajutama. Jne.

Nagu mainitud, on selline poliitika kohandamine iseenesest tähtis. Kuna teod räägivad rohkem kui sõnad, on sellel ka tähtis signaaliefekt, mis muudab usutavamaks ühe valitsuse lubadused naasta keskpikas perspektiivis kestlikuma eelarvepoliitika juurde. Prognoosid, mis näitavad kõiki raskeid otsuseid langemas kaugemas tulevikus järgmise valitsuse ajal, on lihtsalt muinasjutud.