Sügis hiilib pliidile. Kuidas teeb tummist Burgundia veisepada Pärnu Gastronoomi peakokk?

Pajaroad on üks lihtsamaid toite, mida kodus teha. Burgundia veiselihapada oma tummisusega sobib sügisesse ideaalselt. Foto: Mailiis Ollino

Rõske ilm sunnib kolima õueköögi tuppa, saatma grilli puhkusele ja otsima ahjupoti kapisügavustest välja. «Lihapada on üks lihtsamaid toite, mida kodus teha,» ütleb Pärnu restorani-veinitoa Gastronoom peakokk Merike Kotsulim.

«Ainult lõikamise, praadimise ja maitsestamise vaev. Siis umbes paariks tunniks ahju ja vaikselt podisedes valmib roog peaaegu et ise. Tõeline laisa perenaise toit,» kiidab Merike Kotsulim ükskõik millist ahjupada, olgu see Burgundia stiilis veise- või mõni muu hautis.

Ka Gastronoomis, kus nõukogude ajal asus samanimeline toidukauplus ning mille praegune restoraniköök rõhub kalale ja mereandidele, leidub sügisel rammusamaid pajaroogi. Vahel päevapraena Prantsuse köögi klassikat, Burgundia pada, või siis tavamenüüs kreemist toortatrarooga, kus põhilise maitseetteaste teevad seened. Praegu veel metsaseened, ent varsti tuleb kasvanduse omade aeg, ütleb peakokk, keda koduski isutab jahedamate ilmakraadidega suvise kala, kreveti või värske salati asemel soojendavate toekate roogade järele.

Burgundia pada, punases veinis hautatud veiseliha oma maaläheduse ja tummisusega on just midagi seesugust, mis hilissügisesse või ka talve passib. Ürdid, küüslauk ja punavein sulavad selles jõuliseks tervikuks, liha on aga küpsenud aeglaselt pehmeks. Paks ja tumepruun küpsetusleem on ses enamasti nii maitsev kraam, et sellest ei raatsi taldrikule piiskagi jätta.