Pärnu linnapea: neli omavalitsust on ühinemisest pigem võitnud

Romek Kosenkranius. Foto: Haide Rannakivi

Pärnu linnapea Romek Kosenkraniuse sõnul on kolme aasta eest Pärnu linnaks ühinenud Audru, Paikuse ja Tõstamaa vald ning Pärnu linn ühinemisest pigem võitnud.

«Kuigi inimesed algul muretsesid, et linn võtab valdadelt raha ära, on elu näidanud, et linn on jäänud linnaks ja külad küladeks,» ütles Kosenkranius. «Suurem omavalitsus suudab rohkem, seda nii tõmbekeskuses kui ääremaal. Kohtumistel Tõstamaa, Audru ja Paikuse osavallas on inimesed rääkinud, et nende arvates on elu läinud pigem paremaks: ettevõtjatele on tulnud uusi toetusi, sotsiaalteenused on avardunud.»

Pärast ühinemist tõusis uue omavalitsuse elanike sünnitoetus 500 ja ranitsatoetus 100 euroni. Pärnumaal hakkas esimesena Eestis kehtima ühtne bussipiletite süsteem, tööl käiv Pärnumaa elanik saab sõita kümneeurose kuukaardiga nii maakonnas kui linnas. Kõik Pärnu ja osavaldade elanikud võivad osta 32 eurot maksva Pärnu tasulise parkimise kvartalikaardi, millele lisati veelgi soodsam 70-eurone üheksa kuu parkimiskaart.

Ametnikud, kes osavallakeskustes töötavad, on jäänud samaks, elanikele pakutavaid teenuseid on ühtlustatud ja laiendatud. Ühinemislepingus lepiti kokku kõik olulisemad investeeringud, linnavalitsus näeb vaeva Euroopa Liidu toetuste hankimisega. Osavaldade korteriühistud on hakanud taotlema «Hoovid korda» ja teisi Pärnus populaarseid toetusi, endiselt parandatakse kruusateid, toetatakse külaseltse ja ilmuvad osavallalehed.

Tõstamaa osavallas valmis tänavu rohkem kui pool miljonit eurot maksnud Värati sadam, üle 300 000 euro kulub teede uuendamiseks. Remonditi kooli ja õpilaskodu, Manija saarega ühenduse pidamiseks on ostetud uus hõljuk. Tõstamaa perearstikeskus avas Pärnu kesklinnas filiaali ja pakub edukalt konkurentsi suvepealinna perearstidele.

Tõstamaa osavallakeskuse juhataja Anu Petersoni hinnangul on ühinemine võimalusi juurde toonud, kuid osa tegevusi on varasemast aeganõudvamad. «Lisandunud on erinevaid spordi-, noorsoo- ja kultuurivallas tegutsevate mittetulundusühingute toetusi, programmid «Värvid linna» ja «Hoovid korda». Erateede kruusatoetust varem polnud, hajaasustuse programmi omavalitsuse poolne osalus on nüüd suurem,  mis võimaldab eraldada rohkem toetusi. Samas pole süsteem enam nii paindlik ja näiteks ehitusdokumentide menetlemine võtab rohkem aega,» rääkis Peterson.

Audrus on kavandamisel uus keskväljak, pea 400 000 eurot kulub sel aastal osavalla teede uuendamiseks. Valmis 465 meetri pikkune Paisu kergliiklustee, uuendati lauluväljaku pealtvaatajate ala. Valgerand sai pärast tormi uue kaldakindlustuse. Linnavalitsus arvestas Liu küla elanike arvamusega, kes ei soovinud külla päikesepargi rajamist ja nõudis Audru ringraja omanikult müratõkete täiendamist.

Audru osavallakeskuse juhataja Priit Annuse sõnul võib ühinemise plusspoolele kindlasti kanda selle, et investeeritud on arvestatavas mahus, eriti teedesse. Audrus ühinemiseelselt juba mitmeid aastaid toiminud erateede kruusatoetus on ühinemisjärgselt laienenud ka Paikuse ja Tõstamaa hajaasustusega piirkondadele.  

«Osavallakeskus toimib, kõik teenused on samast kohast ja samas mahus kättesaadavad. Ametnike töölõigud on läinud kitsamaks, toimunud on spetsialiseerumine, mis muudab töö kvaliteetsemaks. Tegusalt juhitud Audru Kultuuri- ja Spordikeskuse eestvedamisel jätkuvad kõik varasemalt toimunud üritused ja traditsioonid on seeläbi hoitud,» sõnas Annus.

Ühinemise miinuspoolena nimetas ka Annus, et planeeringute ning ehitus- ja kasutuslubade menetlus on läinud pikemaks ja aeganõudvamaks. «Meie Papsaare küla elamualadel on praegu ehitusbuum, kuid lubade kooskõlastusring on pikk ja aeganõudev,» lausus ta.

Paikuse osavallas valmis kaua oodatud Tammuru tehnoküla juurdepääsutee, renoveeriti Seljametsa rahvamaja ja koolimaja ning uuendati Teeveere pargi välijõusaali. Osavalla teede uuendamiseks kulub tänavu ligi veerand miljonit eurot. Huvikool ühendati põhikooliga, mis lõi täiesti uue õpikeskkonna. Kõigis kolmes osavallas on kavas hakata tänavavalgustust rekonstrueerima.

Paikuse osavallakeskuse juhataja Kuno Erkmann ütles, et ühinemine on võimaldanud vahendeid efektiivsemalt kasutada. Ta tõi näiteks ühised hanked, mis võimaldavad raha kokku hoida ja sama raha eest parema tulemuse saavutada. 

«Enne ühinemist kokku lepitud investeeringute tegemisest on kinni peetud, kuid mind teeb murelikuks vähene arutelu teemal, mis saab pärast valimisi. Varem osalesid elanikud ja volikogu aktiivselt arengudokumentide väljatöötamisel, «suures katlas» ollakse tulevikku kujundamisel liiga passiivsed,» kõneles Erkmann ja kutsus osavalla elanikke aktiivsemalt oma kodukoha kujundamisel kaasa rääkima.