Neljarajalisi maanteid ja Rail Balticut välisabita korraga valmis ei ehita

Rail Balticu koordinaatori Kristjan Kaunissaare sõnul peaks taristuobjekti mahukas ehitus pihta hakkama juba järgmisel aastal. Foto: Sander Ilvest

Eesti riigil on plaan järgmise kümne aasta jooksul valmis ehitada kolm suurt taristuprojekti: 2026. aastaks Rail Baltic ja 2030. aastaks neljarajaline Tallinna-Tartu ning Tallinna-Pärnu maantee, mis kõik suurendavad teedeehituse mahtu suurel määral. Kolme suure tee korraga ehitamiseks jääb aga kohapealsest ressursist puudu.

Tallinna Tehnikaülikooli teetehnika lektori Ain Kendra sõnul on kolm suurprojekti korraga teostatavad – küll mõnedel eeldustel, aga siiski teostatavad. Vajadus ja poliitiline tahe kõigiks kolmeks on olemas. Ehitusfirmade ja karjääride hinnangul on olemas ka materjal, millega objektid valmis ehitada. Ainsana tuleks importida raudtee jaoks vaja minev graniitkillustik, mis tuleb juba praegu väljast.

Masinaid ja töökäsi jääb puudu

Kendra ütles, et esimesena tuleks materjali kvaliteedi kriteeriume muuta. «Konkreetselt on tegemist liivade-kruusade filtratsiooninõudega. Maanteeamet mõistab filtratsiooni kui omadust vett läbi lasta. Mina mõistan filtratsiooni kui materjalide või ainete eristamist näiteks kohvifiltris, et kohvipaksu mitte tarbida. Soome normides nõutakse liivpinnastelt külmakindlust, mitte vee läbilaskvust. Maanteeamet tegeleb praegu Eesti Asfaldiliidu initsiatiivil sarnase muudatuse kooskõlastamisega, et asendada filtratsiooninõue peenosiste sisalduse kontrollnõudega, mis annab vastuse, kas see materjal on külmakindel või mitte.»