Roberta Einer: keegi ei saa Eestis aru, kui hea siin on ja kui tõsine asi on koroona maailmas

Londonis tegutsev Roberta Einer on ilma liialduseta kõigi aegade edukaim Eesti moelooja. Ta on suutnud nii maailmas läbi lüüa kui ka pinnale jääda. Tal pole ammu ülevaadet, mis riikidesse ja kui paljude kuulsuste selga on tema looming jõudnud. «See nimekiri peab iga kuu tugev olema.» Nüüd kroonib vaid 28-aastase moegeeniuse saavutuste jada ka Eesti mainekaim moeauhind Kuldnõel. Ja mitte ainult, koroonaajal, mil maailma majandus igas otsast variseb, on tema teinud elu parimad müügid. Kuidas ometi?

Kohtume Robertaga tema Tallinna kodus, mis on nagu hästi hoitud saladus. Manhattanlik vaade, disainiteosena voolav ruum ning oma privaatust kõrgelt hindav perenaine. Roberta on ääretult stiilne ja kaasasündinud staarigeeniga, kuid moemaailmale omast kõrkust ei leia temast kübetki. Lausa vastupidi, ta on vahetu ja kirglik ning jagab lahkelt moemaailma saladusi, mida nii mõnigi peaks kullahinnaliseks know-how'ks.

Kas sa oled alati tahtnud just moeloojana läbi lüüa?

Minu lapsepõlveunistus oli saada hoopis sõjafotograafiks. Veetsin kogu vaba aja pimikutes ja unistasin olla üks Magnumi fotograafide seast. Need on dokumentaalfotograafid, kes töötavad kõige ohtlikumates kohtades. Tahtsin nii väga sõjatandrile! Lõputööd tehes ronisin üle okastraatidega aia sadama territooriumile, pildistasin seal, koerad ajasid mind taga.

Ära ütle, et moemaailm suudab samaväärset adrenaliini pakkuda!

Täpselt seda ma taga ajangi. Hetked, mil suudan luua midagi, mida ei ole mitte kunagi varem näinud, on tõeline elevus ja adrenaliin!

Kõik, mida kogen, talletub loomingus. Reisid, motiivid, taimed, tekstuurid. Mu telefon on täis pilte, sealt märkan mustreid, teen suured moodboard'id... Sealt idee areneb, kuni viimaks saabub näidis stuudiosse. Kutsun kõik teised, et kas nemad on midagi sellist näinud, ja kui ei ole, siis on vau! Mega! Ükskõik kui kole või imelik see asi ka pole. Kõrgmoes pole trend üldse tähtis, otsid pidevalt midagi uut.

Kuigi räägime edust ja ärist, on minu taust ikkagi seitse aastat kunstikooli. Mul ei ole koolist mingisugust ärikoolitust. Sa ei lähe kunstikooli, kui sinu motivatsioon on raha või soovid olla moekas. Lähed sellepärast, et teistmoodi ei saa – sul on vajadus luua!

Roberta Eineri edu taga on ande, põikpõisuse ja pöörase töökuse kombinatisoon. Hoolimata läbimurdest maailma moetippude sekka on Roberta endiselt vahetu, siiras ja lapsemeelselt rõõmus. Foto: Sander Ilvest

Sinu moeäri peakontor on Londonis – kas Eestisse tulid koroona eest peitu?

Keegi ei saa Eestis aru, kui hea siin on ja kui tõsine asi on koroona maailmas. Toon ühe näite eelmisest nädalast: Londonis avastati päevas 18 000 uut haigusjuhtu, Tallinnas seitse. Samal päeval. See paneb perspektiivi paika, elukvaliteet on siin täiesti teine ja asjad saab tehtud. Londonis on kõik lukus ja kinni, rahvusvahelised kaubaveod FedExis venivad nädalaid. Kontorid keelatud, ärilõunad keelatud, ma ei saa oma stuudiosse sissegi! Politsei sekkub kohe.

Kuidas on koroona sinu ärile mõjunud?

Mul on elu kõige parem müük olnud sel aastal! Moemaailm on minu meelest muutunud isegi ausamaks. Sa ise annad oma kuupäevad, millal kollektsioon valmib. Ja pakud ainult siis, kui on vaja. Mis tähendab, et ei toimu mingit ületootmist, kaup ei jää seisma, läbimüük on suurem. See funktsioneerib palju paremini.

See on pealiskaudne maailm, milles me elame. Reaalsus, kus firmad lähevad pankrotti ja inimesed lastakse lahti, ei ole veel meieni jõudnud.

Moekunstnik Roberta Einerit tunnustati Eesti mainekaima moeahinnaga Kuldnõel.«Nõelad on mulle väga tähtsad. Aga kuidas saab päriselt hinnata loomingut? Nominatsioon on mõistagi kiitus, aga mittevõitmise emotsioon võib olla veel tugevam ja sind täiesti rajalt maha lükata. Kuldnõela puhul tundsin, et muidugi ma võtan selle nominatsiooni vastu, muidugi ma riskin – Eesti moeauhind on seda väärt.» Foto: Sander Ilvest

Kui palju jõuavad sinuni teemad Eesti avalikust ruumist?

Ikka jõuavad. Iga päev tuleb uudiseid peale, et jälle keegi ütles midagi rumalat. Miks me sellest üldse räägime ja anname sellega asjale rohkem mõjuvõimu?

Vahel on väga piinlik asjade pärast, millega Eesti uudistesse jõuab. Eesti on teinud tohutu töö ära, et ehitada oma maine väikese, tegusa ja ägeda e-riigina. Nüüd tambime seda ise maha.

Tee praegu CNN või Bloomberg lahti ja seal tsiteeritakse Eesti poliitikute ütlusi. Eesti tahab keelata geiabielud. Kõik inimesed reageerivad: mis asja? Kuidas see võimalik on?