Piimatööstus: meie raha juurde ei trüki ja rohkem maksta ei saa

Piimaauto sõidab iga päev tööstusesse piimaga, tööstused peavad selle ümber töötlema, pakkima ja kusagile müüma. Foto: Peeter Kümmel

Järvamaal tegutsev Sargvere põllumajandusühistu juht Toomas Uusmaa ei taha piimahinnast üldse rääkida, sest näeb selles karjuvat ebaõiglust. „Mis sellest piimahinnast rääkida, nii palju, kui olen selgitust küsinud, pole seda saanud, ainult üks hämamine,” lausus ta.

Samas ta saab ärimehena aru, et tal pole ka piima kuhugi mujale viia. Kui Eestist piima Lätti-Leetu ei viidaks ja see jääks kõik Eesti turule, oleks hind veelgi odavam. „Mind häirib, et tootmisahelas puudub aususe põhimõte. Selline, et kõik peaks elada saama. Miks mul tuleb rahul olla, kui meile tootjatena makstakse justkui seda, mis üle jääb kindlast kasumist, mis tööstustele vaja on?” küsis ta.

Nii ongi piimatootjal on tunne, et tema töö ja vaevaga toodetud piimast võtavad oma kasumi tööstus ja kaubanduskett ning tema tootajana leppigu sellega, mis üle jääb.

Uusmaa teada ei turusta piima oma soovitud kasumita ka kaubandus. „Arusaadavalt on müügikettides oma kulud, kuid nemad katavad need etteantud sisseostuhinnaga. Vähemalt nii väidavad meile tööstused,” lausus ta. „Kuid poodides on meeletud allahindlused piimatoodetele, aga milleks neid nii väga vaja on. Nii me ei suudagi tootjatena vastu pidada. Meie saame praegu 27,5 senti liitri eest. Selle hinnaga on väga raske toota,” väitis ta.

Siiski näeb Uusmaa tekkinud olukorras süüd ka piimatootjail.