Jaan Tammsalu: mõtisklusi kiriku ja meedia suhetest

Jaan Tammsalu Foto: Meeli Küttim

Kui Saksa teoloogi ja hilisema märtri, Hitleri-vastase võitluse eesliinil olnud Dietrich Bonhoefferi käest küsiti, miks ta vaimulikuna sekkub poliitikasse, selle asemel et teha vaimulikku tööd, siis tõi ta lihtsa näite: mida küsija soovitab tal teha, kui ta vaimulikuna näeb, et kusagil eemal mängib laps, tema lähedal aga istub suure auto rooli purupurjus inimene? Kas vaimulik peaks ruttama kirikusse, et tuua talaar, sest varsti, kui see mees oma masinaga poisini jõuab, tuleb ju matus, või peaks ta püüdma joodiku roolist maha tõmmata?

See vastus on olnud nii kujundlik, et on aidanud mul omal ajal, 1980. aastate lõpust kuni 1990. aastate keskpaigani, kui minu meelest oli hädavajalik olla vaimulikuna poliitikas ja aidata seda õiges suunas lükata, endale põhjendada, miks ma seal olema pean.

Me ei saa kogu aeg hirmul olla