Eesti lapsest kasvab närb liikuja ja passiivne lõbustuste vastuvõtja

Lapsed järgivad vanemate eeskuju. Väiksena tuleksid nad rõõmuga kaasa välja liikuma. FOTO: Shutterstock Foto: Shutterstock

Eesti laste liikumisaktiivsus on madal, näitavad Tartu Ülikooli teadlaste uurimistööd. «Hea elu on hakanud inimese tervisele vastu töötama,» tõdeb TÜ liikumisharrastuse teadur Eva-Maria Riso.

Kodune kasvatus ja ümbrus soosivad sageli seda, et laps ei saa palju liikuda. Sestap on TÜ teadurid võtnud sihiks, et muuta elu lasteaias ja koolis võimalikult liikuvaks. Sel eesmärgil on ellu kutsutud suunda näitav ja pedagoogidele soovitusi jagav Liikumislabor.

Eesti laste liikumisharjumusi on uuritud juba aastaid. Tund aega mõõdukat ja intensiivset liikumist päevas oleks norm, mis tõepoolest tervisele mõju avaldab. Riso tõdeb, et laste arv, kes seda täidavad, on väga väike – kooli keskastmes juba ühekohalise protsendinumbriga märgitav. Grupi vaates kujuneb nädala keskmine tihti kõrgem tänu mõnele üksikule liikumislembesele erandile. Täiskasvanute küsitlustes on samuti ilmnenud, et pool tundi tempokat kõndi päevas teeb vähem kui viiendik inimestest.