Südamearstid mures noorte pärast
Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise aruande järgi liigub vaid 16 protsenti 11−15-aastastest kooliõpilastest soovitustele vastaval määral, s.o vähemalt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehalist tegevust päevas. «Tervis on üks meie väärtuslikumatest ressurssidest ning selle säilitamise nimel tuleb teha järjepidevalt ja eesmärgipäraselt tööd alates noorest east,» ütles Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) südamearst Eno-Martin Lotman. Mõõduka kehalise aktiivsuse all peetakse silmas tegevusi, millega hingamine kiireneb ja tekib kerge higistamine: näiteks kiirkõnd, sörkjooks, rattasõit või ujumine. Tugeva kehalise aktiivsuse all mõeldakse tegevusi, mille käigus tekib tugev hingeldus ja higistamine, nagu jooksmine, kiire rattasõit, suusatamine või raskuste tõstmine. Arsti sõnul kulub hinnanguliselt 80 protsenti haigekassa ravirahast umbes 20 protsendile abivajajatele ja seda just suuresti elustiilihaiguste tõttu. «Umbes pooled iga-aastastest surmajuhtumitest Eestis on seotud kardiovaskulaarsete surmadega ja sellega oleme kahjuks esirinnas nii Euroopas kui ka kogu maailmas,» märkis Lotman ja tõdes, et paljud probleemid saavad alguse juba lapsepõlvest. PERHi südamearst Henri Kaljumäe rääkis, et vähene füüsiline aktiivsus noorena tähendab ka täiskasvanute samasugust käitumismustrit. Tema sõnul näitavad Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmed, et üldse ei tee tervisesporti umbes üks kolmandik naistest ega 40 protsenti meestest, kes seda tervise poolest teha saaksid. «Väheliikuv elustiil on tänapäeval üks olulisemaid südame- ja veresoonkonna haiguste riskifaktoreid, mille tagajärg on kehaliselt mitteaktiivsete inimeste hinnanguliselt 30 protsenti kõrgem üldsuremus,» ütles Kaljumäe. PM Tervis
:format(webp)/nginx/o/2018/11/12/11568810t1hb693.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13437356t1h5d18.jpg)