Kross ise nimetabki oma eelnõu tuumaks seda, et selle rakendumine tunnistaks sünnijärgseteks kodanikeks ka need isikud, kes olid sunnitud Eesti kodakondsusest loobuma MRP tõttu.
«Eesti kodakondsus taastati faktiliselt 1992. aastal ja siis luges kodakondsusseaduse rakendusosa kodanikeks kõik, kes olid Eesti kodanikud okupeerimishetkel – 17. juunil 1940 – ja nende järeltulijad.
Paljud Eesti kodanikud olid sunnitud lahkuma enne okupatsiooni – peamiselt baltisakslased, aga nende hulgas oli ka eestlasi, rootslasi jt – ja neid sunniti loobuma Eesti kodakondsusest. Tegu on sisuliselt samasuguste MRP ohvritega, nagu olid kõik Eesti Vabariigi elanikud. Kui Eesti on MRP järelmid õigustühiseks kuulutanud, siis miks loeme MRPd 1939. aastal lahkunutega seoses õiguslikuks? See on ebaõiglane ja mõneti on 1992. aasta rakendus ses osas nagu tööõnnetus,» ütleb Kross.
Kross toob pretsedendina esile ka Eesti saatkondade tegevuse sõjajärgsel ajal enne Eesti riigi taastamist – peamiselt Londonis ja New Yorgis –, kus loeti 1939. aastal ümberasunuid Eesti kodanikeks, ehkki nad olid kodakondsusest formaalselt loobunud. Seega võttis neilt kodakondsuse ära eelmainitud rakendusseadus,» ütles Kross.