HARIDUS JA TEADUS ⟩ Aimar Ventsel: märkmeid põlisrahvaste keelte surnuks kaitsmisest Venemaal

Aimar Ventsel Foto: Alar Madisson/Eesti Kirjandusmuuseum

Emakeele valdamise massiline kaotus enamikul Venemaa põlisrahvastel on ennekõike tingitud sellestsamast koolist, mis pidi arendama ja säilitama põlisrahvaste keeli, kirjutab etnoloog Aimar Ventsel.

Peale tuvalaste, neenetsite ja jakuutide pole Siberis praktiliselt alles mittevene rahvaid, kelle puhul võiks väita, et enamik etnilisest grupist räägib oma emakeelt esimese keelena. Emakeele valdamise massiline kaotus enamikul Venemaa põlisrahvastel on ennekõike tingitud sellestsamast koolist, mis pidi arendama ja säilitama põlisrahvaste keeli. Nimelt olid tavaliselt kõik tunnid peale emakeeletunni vene keeles.

Siberis olid väga levinud internaatkoolid, kuhu koguti rändrahvaste või muidu raskesti ligipääsetavates kohtades elavate rahvaste lapsed. Väga tihti oli Siberi põlisrahvaste esmane ülesanne jätkata oma vana elustiili ehk anda riigile kala, liha ja nahku. See eeldas suure osa täiskasvanud elanike viibimist jahi- ja kalapüügiretkedel või põhjapõtrade karjatamist. Oli selge, et võim tegi kõik, et lapsed ei läheks vanematega kaasa ja jääks niimoodi hariduseta.

Venemaa mittevene põlisrahvaste keeltes on peaaegu võimatu saada kõrgharidust – kui jätta välja filoloogia või lingvistika, kus pole tavaliselt võimalik leida kõrge palgaga töökohta. Ja last but not least, kõik Venemaal elavad inimesed peavad nii või teisiti oskama vene keelt, seda on nüüd isegi Putin mitu korda välja öelnud.

Nüüd on ring teatud mõttes sulgunud: mittevene keelte õppimist ei saa kellelegi sunduslikuks teha. Selle sunduse vastu on sõna võtnud peaaegu kõik mittevene rahvaste intellektuaalid ja ka poliitikud. Tegelikult kardavad nad seda, et paljud väikerahvaste seast pärit vanemad ise ei pane oma lapsi enam emakeeleklassidesse.