HARIDUS JA TEADUS ⟩ Ilmar Tomusk: kliendil on alati õigus nõuda eestikeelset teavet ja teenindamist

Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk. Foto: Madis Sinivee

Hajutamaks kahtlusi, et eesti keele kui riigikeele tegelik staatus mureneb kildhaaval, pöördus vabakutseline ajakirjanik Urmas Saard keeleameti peadirektori Ilmar Tomuski poole ning küsis kommentaare argielulistele tähelepanekutele, mis võivad keele pärast muretsevale inimesele tuska tekitada.

Olen ikka olnud seisukohal, et kui eesti keel pole Eestis ainus riigikeel, siis kahaneb selle tähtsus viimaks tillukese seltskonna omavaheliseks veidruseks, köögikeeleks. Ometi tekib üha sagedamini küsimus: kas oleme vaikselt triivinud ajajärku, kus eesti keel on tegelikkuses minetanud riigikeele staatuse või pole selleni kunagi jõutudki?

Eesti keel on põhiseaduse järgi riigikeel. Kahjuks on eluvaldkondi, kus eestikeelne asjaajamine või teave ei ole alati tagatud. Nii töötab kaubanduses ja teeninduses arvukalt renditöötajaid, kelle suhtes on keeleoskusnõude rakendamine raskendatud. Valitsuse määruse järgi vastutab keelenõude rakendamise eest tööandja, kuid renditöötaja tööandja ei ole seesama ettevõte, kes töötajat tegelikult kasutab, vaid tööjõu rendifirma. Oleme teinud ettepaneku õigusakti muuta ning panna kohustus tagada tööks vajalik keeleoskus peale tööandja ka kasutajaettevõttele.

Ilmselt ei näe valitsus selleski probleemi, kui mõni kohaliku omavalitsuse volikogu ei kasuta igapäevaseks töökeeleks riigikeelt.

Ma ei oska kommenteerida, milline on valitsuse seisukoht, kuid oskan kommenteerida seda keeleameti seisukohalt. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus sätestab, et volikogu ja valitsuse istungid toimuvad eesti keeles.

Senini on probleeme volikogu töökeelega nii Narvas kui ka Sillamäel. Narva on püüdnud seda erineval moel lahendada, sest paljud volikogu liikmed ei oska eesti keelt. Nii on venekeelsete volikoguliikmete juttu tõlkinud isegi volikogu esimees.

Võib tekkida küsimus, miks volikogu liikmed ei oska eesti keelt. Vastus on lihtne: nad ei pea oskama, sest ükski seadus ei nõua volikogu liikmelt eesti keele oskust. Kohaliku omavalitsuse volikogu liikme kandidaadi keeleoskusnõue tühistati 2001. aasta novembris.