Soome-ugri kultuuriruum – laiali pihustunud, kuid elutahteline

Saamid Stockholmist 800 kilomeetri kaugusel asuvas Vilhelmina norra külas põhjapõdrakarja märgistamiseks kokku ajamas. Foto: JONATHAN NACKSTRAND/AFP/Scanpix

Soome-ugri rahvastest on oma rahvusriik vaid eestlastel, soomlastel ja ungarlastel, kuid soome-ugri keeli räägivad miljonid inimesed Norrast kuni Obi jõeni Venemaal. Soome-ugri keelesuguluse avastamine jääb 18. sajandisse, kuid paljude silmis on need seosed siiani müstilisevõitu.

2011. aastal võttis riigikogu vastu otsuse, millega määras oktoobri kolmandal laupäeval tähistatava hõimupäeva riiklikuks tähtpäevaks. Tänavu oli see päev 17. oktoobril. Eesti Rahva Muuseum tähistab aga lausa hõimukuud, mil toimub üle Eesti haridus-ja kultuuriprogramme, mis toovad lähemale sugulasrahvaste saatuse ja tegemised. Kuidas neil siis läheb?

Mitmekesine soome-ugri kultuuriruum

Praegusajal on erinevused soomeugrilaste vahel üpris suured. Kolm rahvusriiki asuvad Euroopas ja on modernsed, kuid mitmed sugulasrahvad elatuvad põllumajandusest ja küttimisest-korilusest. Samuti on sugulased erinevad usu poolest: leidub katoliiklasi, õigeusklikke, luterlasi, aga ka loodususulisi.

Meid seovad asjaolud, mis esmapilgul ehk kergesti meelde ei tulegi. Näiteks ei ole soome-ugri rahvaste aladel aastakümneid olnud veriseid konflikte. Seovad pealtnäha rahumeelne eluviis ning sidemed loodusega, mis kajastuvad ka keeltes. Samuti ei soovi ükski soomeugrilane end keele poolest võrrelda indoeurooplastega, grammatiliselt on kõigis keeltes järelliited eelistatud eesliidetele, lugu peetakse liitsõnadest.

Kuigi aastasadade jooksul on soomeugrilasi mõjutanud võõrvõimud, on omavaheline koostöö elujõuline. Seejuures keskendutakse keeltele ja kultuurile, sest poliitiliseks ühistööks napib võimude entusiasmi ning see on potentsiaalne konfliktiallikas riikide vahel.

Eesti fennougristika maailmakaardil

Juba Eesti Vabariigi alguspäevil kujunes siinseks soome-ugri keskuseks Tartu. Seal loodi 1923. aastal hõimuklubi, mistõttu olid peamised fennougristika eestvedajad üliõpilased. Peamine koostöö vabariigi päevil toimus liivlastega, mis teadaolevalt tekitas pingeid Lätiga. Idapoolsete sugulastega olid kontaktid harvad halbade suhete tõttu Venemaaga. Olulisim osa soome-ugri koostöös oli haridus- ja kultuurikongressidel, kus Soome, Ungari ja Eesti olid esindatud sadade ühiskonnategelastega.

1927. aastal loodi Fenno-Ugria, mis kogu Nõukogude okupatsiooni eelse aja ning taas alates 1991. aastast on olnud Eestis peamine soome-ugri koostööd koordineeriv asutus. Fenno-Ugria ühendab organisatsioone ja ühendusi, mis on hõimuliikumisega seotud. Esimese Vabariigi ajal jõudis hõimuliikumine Fenno-Ugria abil riiklikule tasandile – üritustest võtsid osa välisriikide juhid ja Fenno-Ugria aunõunikuks sai Konstantin Päts.