Kohtukullid kriiskavad Stockholmi Eesti Maja korstnatel

Taave Sööt Vahermägi on Eesti Maja tegevjuhtinud alates 2017. aastast. Foto: Andres Haabu

Ebaõnnestunud kinnisvaraarendus muutis eestlaste kooskäimiskoha advokaatide kullaauguks 

Wallingatanil asuv Eesti Maja on otsekui juugendmuinasjutt keset Stockholmi südalinna. Välisuks avaneb sahinal masinavärgi jõul, lai trepp keerleb väärikalt ülespoole. Ees ootavad kõrged teise korruse ruumid, kus seinal ripub hiiglaslik Tallinna panoraammaal, naeratav kokatädi kannab lauda maitsvaid ja soodsaid päevapraade ning tervelt kuue eksemplariga on väikses raamatukogus esindatud K. Konsini teos «Kudumid». See on alates 1958. aastast eestluse oaas, kus Rootsis elav maarjamaalane võib koos kallite kaasteelistega kohvitada või siis hoopis soetada kõike eestipärast: poeriiulil ootavad ostjat üksteise kõrval koguni soolapulgad, eesti kirjadega söögisooda (paki hinnaks 40 Rootsi krooni ehk 3,9 eurot) ja Torusiili pudelid. «Ju siis on käidud küsimas, et on vaja tuua sellist kangemat kraami Eestist,» ütleb Eesti Maja tegevdirektor, sajandivahetuse paiku Tallinna linnahalli juhtida jõudnud Taave Sööt Vahermägi justkui kimbatusse sattunult naeratades. «Ise ka natuke imestan.»

Üks asi on Eesti Majas veel päris eestipärane: omavahel ollakse tülis! Uus juhatus on andnud kohtusse Eesti Maja eelmise juhatuse, hoone ülakorruste üürikortereis elanud rentnikud valmistuvad aga hagema Eesti Maja. Ning Eesti Maja on omakorda kaevanud kohtusse Stockholmi linna.