Ardo Hansson valitsuse rahanduspoliitikast: tasuta lõunaid ei ole

Majandusteadlane Ardo Hansson. Foto: Madis Veltman / Postimees

Järgmise aasta riigieelarve on liigselt laenurahale üles ehitatud, riigieelarve plaanitud puudujääk liiga suur ning millalgi tulevikus peab sellise käitumise eest lõivu maksma, rääkis majandusteadlane Ardo Hansson neljapäeval ERRi «Esimeses stuudios».

Hanssoni hinanngul peab eeldama, et järgmine aasta tuleb praegusest parem, kui viirus olemuslikult ei muutu ning sulgemisi ei tule enam sellises mahus, nagu need on praegu olnud.

«Eesti on olnud tegelikult turismile orienteeritud riik, oleme olnud Põhja-Balti piirkonnas kõige suurema turismisektoriga ja kõik need kontaktsed teenused on olulised,» vahendas tema sõnu rahvusringhäälingu uudisteportaal. 

Hanssoni sõnul muutub olukord majanduses kiiresti ja riigieelarve puhul on parem jääda poolrealistliku prognoosi juurde kui eelarvet ja hinnanguid pidevalt muuta. «Selles eelarves võib-olla võib vaadata üle kulude poole detaile, aga ma arvan, et siin on seda rasva hästi palju sisse programmeeritud,» märkis ta.

Majandusteadlase hinnangul on riigil olnud aega kevadest alates õppida ja majandust planeerida, mõeldes pikemaajaliselt ka investeeringute peale. Kriisi alguses tuli otsuseid langetada kõhutunde pealt, kirjutas ERR.

Eelarves on Hanssoni sõnul vaja nii võtta laenu kui teha kärpeid, kuid praegune eelarve on liigselt laenude poole kaldu.

«Praegu, kui me vaatame seda eelarveprojekti, on kuidagi liiga palju kaldus laenamise suunas. Kui vaatame tegelikult, et peaks olema nii, et kui olukord objektiivselt halveneb, siis pakume rohkem stiimulit. Nüüd kui eelarveprognoosid nägid ette, et järgmisel aastal me elame natuke paremini kui sel aastal, peaksime eeldama, et eelarve oleks natuke karmim ja tuleksid mingid kärped, aga seda me ei näe,» sõnas ta.

Hanssoni hinnangul oleks algselt olnud vaja koostada mõistlikum eelarve ning olukorra halvenemisel laenata juurde. Praegune laenukoormus enam kriisi süvenemisel juurde laenata ei võimalda ja tuleva aasta eelarve on tema sõnul liigselt laenurahale üles ehitatud.

Hanssoni sõnul muutub sellest eelarveaugust välja ronimine väga keeruliseks. «Ütleme, et see laenamine on natuke nagu valuvaigisti kasutamine ja arstid ei ütle, et mida rohkem valuvaigistit ja mida kauem valuvaigistit võtad seda parem,» märkis ta.

«Minu suurim mure on, et kui me hakkame harjuma uue kulude tasemega ja ei suuda sealt pärast enam välja rabelda või jätame selle järgmisele valitsusele, kes on sunnitud väga raskeid otsuseid vastu võtma.»

Eelarvest tuleb tema hinnangul vaadata suurt pilti ning ebanormaalne on see, et Eesti on ainus riik euroalal, kes vajutab kriisis veel kõvemini gaasi. «Tasuta lõunaid ei ole ja me peame kunagi lõivu maksma selle praeguse käitumise eest.»

Hansson märkis, et ei poolda pensionireformi ning kohustuslik teine pensionisammas on ainus viis tulevikus pensioniga toime tulemiseks. Pensionisamba lammutamine toob aga ühiskonda pingeid ja konflikte.

«Ta pakkus mingisugust leevendust põlvkondadevahelisele konfliktile, kui me seda lõhume, see kohustuslik element kaob ära, siis valitsused tulevikus on väga raskes olukorras ja neil ei ole enam vahendeid tulla vastu ühiskonna ootustele,» ütles Hansson.