Henri Zeigo: välistudengile näidatakse ust

Henri Zeigo Foto: Eero Vabamaegi/Postimees

Ameerika ja ­Suurbritannia tipp­ülikoolis tuleb nii mõnelgi helgel peal ­teenida raha kiirtoidurestoranis ­burgereid valmistades, enne kui ­talle avaneb uks teaduslabori ­tasustatud ­kohale või kui ta pääseb viimaks ­mõnda kõrgtehnoloogiat tootvasse ettevõttesse tööle. Ka see, kes on täna müüja­tüdruk, võib homme saada kellekski, kes inspireerib oma teadmistega tervet ühiskonda.

Riigikogu saali jõudis ­esimesele lugemisele välismaalaste seaduse, kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega ­üritatakse lahendada mitut kolmandatest riikidest sisserännanute probleemi korraga, kuid mis oma äärmuslike lahenduste tõttu võib nihutada Eesti veel kaugemale äärealale, eemale konkurentsist ja talentide värbamisest.

Iseenesest ei ole halb, kui riigi tasandil üritatakse võidelda ebaseadusliku töötamise juhtumitega, ning mis võiks olla ülikoolile meelepärasem kui (välis)tudeng, kes jõuab ettenähtud aja jooksul täita kohustusliku õppekava. Kuid nagu kohalike õppurite puhul näha, kuulub väga sageli õppimise juurde ka väike tööots ehk lisaraha teenimine. Kui oma koduriigist siia haridust omandama sõitnud üliõpilasele pole perekond kukruga raha kaasa andnud, siis stipendiumiga on Eesti elatustaset arvestades päris raske hakkama saada, eriti veel siis, kui tulevikus nõutakse temalt õppekulude hüvitamist.