Ega inimene massina vastu saa: arvutid õpivad usinalt eesti keelt

Škoda häälassistent Laura veel eesti keelt ei kõnele. Foto: Sander Ilvest

Eesrindliku digiriigina võiks eeldada, et Eesti pürgib tippu ka keeletehnoloogias. Oleks mugav, kui teler loeks kehva nägemisega memme lemmiksaatele eestikeelsed subtiitrid ette või arvuti konspekteeriks loengu õppejõu jutu põhjal ise. Mis tähtsaim – eestikeelne tehnoloogia peab pidevalt ingliskeelsega sammu pidama, et emakeel uute mugavate võimaluste keskel varju ei jääks.

Kuigi emakeele tehnoloogiate kvaliteet on läbi aegade paranenud, ei ole inimestele endiselt päris selge, kuidas see neile igapäevaelus abiks saab olla. Ettevõtted kompavad piire, võtavad kasutusele vastvalminud rakendusi ja süsteeme, küll aga tundub, et kogu see maailm on ikka liiga «uus».

Haridus- ja teadusministeerium rahastab projekte, mis näivad vajalikud, ja konkursist võtavad juba aastaid osa mitmed ametid. Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ), Eesti Keele Instituudi (EKI) ja Tartu Ülikooli esindajad selgitasid, mida suudab emakeelne tehnoloogia endast juba anda.