Ann Hiiemaa: oktoober on rinnavähi teadvustamise kuu

Ann Hiiemaa. Foto: Erakogu

Olen vähiravifondi Kingitud Elu püsiannetaja, sest ma tean, kui õudne võib olla lähedasele pandud diagnoos «me ei saa teie jaoks kahjuks enam midagi teha». Mitte ükski füüsiline valu ei saa teha nii palju haiget, kirjutab Meta Advisory Groupi vanemkonsultant Ann Hiiemaa.

Minu ema suri 13 aastat tagasi rinnavähki. Hiljuti lugesin, kuidas noor naine, kes sai rinnavähi diagnoosi mõni päev pärast oma pulmapidu, lahkus vaid aasta hiljem. Vähidiagnoos tuleb ootamatult. Alati.

Ma ei ole oma ema surmast kunagi eriti rääkinud, sest olen kartnud, et see muudab mind väliselt nõrgemaks. Haavatavaks. Ma pole kunagi tahtnud kellegi kaastunnet või haletsust.

Samas on igas teises Eesti peres juhtumeid, kus lähedane inimene on surnud vähki või saanud mõne teise kurva diagnoosi. Igaüks üritab sellega ise hakkama saada, enamasti teeme seda vaikselt, omaette. Samamoodi üritavad hakkama saada need, kes põetavad kodus oma eakat vanemat või kasvatavad erivajadusega last.