Luukas Kristjan Ilves: kristlasena samasoolise abielu poolt

Luukas Kristjan Ilves. Foto: Margus Johanson

Kristlik armastus kohustab meid kaitsma samasooliste õigust abielluda, kirjutab kristlasest kodanik Luukas Kristjan Ilves.

Kristliku eluviisi A ja O on Jeesuse armastuskäsk ning selle usu lakmustest on armastuse ulatus uskliku elus. Armastuskäsk ei ole piiratud neile, kes meile meeldivad, või olukordadele, kus ta oleks mugav: «Mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle» (Mt 25:40). Paraku jooksevad kristlased Eestis praegu Jeesuse seatud lati alt läbi, vähemalt selles osas, mis puudutab nende armastust oma LGBT-õdede ja -vendade suhtes.

Põlvkonna eest eitati Nõukogude Liidus üldse geide ja lesbide olemasolu, praegugi kannatavad nad Eestis kiusamise ja vägivalla all. Ent viimase kümnendi suurimaks armastuse testiks kujuneb küsimus, kas me üldse anname LGBT-inimestele võrdse võimaluse armastada. Kas abielu on vaid mehe ja naise vahel või võrdselt kättesaadav kõigile?

Samasooliste paaride ebavõrdne kohtlemine pereseaduses («abielu on mehe ja naise vahel») ei ole abstraktne, õigusteoreetiline küsimus, vaid jätab lihast ja luust inimesi ilma väga konkreetsetest õigustest: õigus kuulutada oma armastust, kosta oma armastatu eest tema raske haiguse või ränga õnnetuse puhul, kanda sama nime, koos lapsendada ja lahutuse puhul õigus seaduste ja abieluvaralepingu kaitsele, lõpuks ka õigus pärida oma kaasa vara. (Ent on ka kohustused: oma paarilise eest hoolt kanda, vajaduse korral teda ülal pidada jne.)