Miks mu arvuti on nii aeglane?

Pöörlev kõvaketas näeb välja juba nagu muuseumieksopnaat. Foto: Caro/Westermann

Vanemad masinad jäävadki ajale jalgu. Kuid kas on ilma uut masinat ostmata võimalik teda turgutada?

Aegluse põhjuseid on palju. Seekord vaatleme me ühte kõige lihtsamini parendatavat tegurit – arvuti massmälu ehk tavakeeli kõvaketast. Enamikes vanemates masinates on selleks mahutiks, kus elavad nii opsüsteem kui ka programmid, tavaline pöörlevate ketastega HDD (Hard Disk Drive). Neid on nii suuri – 3,5“ – kui ka läpakamõõdus ehk 2,5“ ja kasutavad nad Serial ATA 3 (SATA-3) liidest. Kuid nende andmevahetuskiirus on väike – 80 kuni uusimatel u 200 MB/s. Suuremate failide/mängude laadimisel ootab arvuti jupp aega, enne kui andmed kätte saab.

Suure hüppena siin vallas ilmusid kasutusse SSD-d (Solid State Disk), välkmälukettad. Kuigi neis miskit pöörlevat ei ole, kutsutakse neid nende töö eesmärgi tõttu seniajani ketasteks. Põhimõtteliselt on tegemist millegi sarnasega nagu seda on USB mälupulgad ja telefonide/digikaamerate mälukaardid. Kuid nende kontrollerid, kiired vahemälud jne teevad neist hoopis uue taseme relvad.

Üle 30 korra kiirem

Kui esimesed SSD-d olid suhteliselt aeglased, kallid ja vähese töökindlusega, siis nüüdseks on olukord paranenud – turult leiame me kuni 4 TB suuruseid isendeid (serverimaalimas isegi kuni 60 TB!).