«Samasooliste abielu üle otsustamine ei kuulu kohalike omavalitsuste pädevusse, mistõttu ei sobi vastavad väitlused ka kohalike valimiste kampaania osaks,» teatas liit ühispöördumises, mille on allkirjastanud liitu juhtiv Ratase erakonnakaaslane Tiit Terik. Rahvaküsitluse debattides on näiteks keskerakondlane Jaanus Karilaid öelnud, et rahvahääletus võiks toimuda kohalike valimistega eri päeval. Selle üle käib ka tõsine arutelu valitsuses.
«Oleme selgelt arvamusel, et sellise emotsionaalse ning ühiskonda polariseeriva küsimuse arutelu peab olema lahus kohalike omavalitsuste valimise perioodist. Taolise rahvahääletuse korraldamine koos kohalike valimistega tekitab paratamatult segadust ning viib põhifookuse kõrvale teemadelt, mis puudutavad meie omavalitsustes pakutavaid teenuseid ning linnade ja valdade arengut,» selgitas Eesti Linnade ja Valdade Liit pöördumises.
Kahed valimised tooks segadust
Rahvahääletuse ja kohalike valimiste samal ajal toimumise murekohtadele on osutanud ka õiguskantsler Ülle Madise. Esiteks tekib erisus kahe valijagrupi vahel, sest kohalikel valimistel saavad hääletada kõik vähemalt 16-aastased Eesti alalised elanikud, sealhulgas teiste riikide kodanikud ja määratlemata kodakondsusega isikud ning Euroopa Liidu teiste liikmesriikide kodanikud. Rahvahääletusel tohivad osaleda vaid vähemalt 18-aastased Eesti Vabariigi kodanikud. «See tähendab, et kohalike valimiste ja rahvahääletuse korraldamine samal päeval toob kaasa valijate eristamise ja koos sellega eeldatavalt palju segadust. Eriti olukorras, kus avalik tähelepanu ja kampaania keskendub eelkõige üleriigilisele küsimusele,» märkis Madise.
Ka korralduslikult tähendaks see kahtede valimiste läbiviimist samal päeval, sest valimiskomisjonid kohalikeks valimisteks ja rahvahääletuseks moodustatakse erinevatel alustel. «Paratamatult kaasneb sellega topeltkoormus riigieelarvele ja valimiskomisjone moodustavatele riigi- ja kohaliku võimu asutustele,» selgitas Madise.