Estonia uurimiskomisjoni juht Andi Meister – intervjuu pärast 23 aastat vaikimist

Estonia huku uurimiskomisjoni juht Andi Meister 1994. aastal Muuga sadamas surnukehade vastuvõtmisel. Tema vasakul käel Tallinna linnapea Jaak Tamm, paremal Rootsi suursaadik Lars Arne Grundberg. Foto: Erakogu

Estonia laevahuku uurimise rahvusvahelise komisjoni esimene juht Andi Meister pole mitu aastakümmet andnud ühtegi intervjuud. Nüüd, 81-aastasena, on ta otsustanud anda ainult ühe, et rääkida lõpuks, miks ta lahkus ootamatult uurimiskomisjoni juhi kohalt ja mida arvab värskelt avalikuks tulnud august vraki paremas pardas.

«Tulge kõige ülemisele korrusele, aga ärge treppidel komistage,» ütleb reipa häälega Meister mulle neljakorruselise elumaja uksekella valjuhääldist. Majal lifti ei ole – kuidas ligi 82-aastane vanahärra küll õues käia saab, mõtlen treppidest üles rühkides. Kuid üleval avab ukse sihvakas ja vitaalne, südamlikult naeratav Meister. «Kahjuks on mu nägemine viimasel ajal kehvemaks muutunud, ma ei saa enam kirjutada,» tunnistab Estonia huku uurimise rahvusvahelise komisjoni esimene juht ning endine teede- ja sideminister Meister mind tuppa juhatades. Intervjuu käigus tõden, et tema terane mõistus ja hea huumorimeel pole vanusega küll põrmugi kahanenud.

Kui palju te nende 26 aasta jooksul Estonia katastroofi peale mõelnud olete?

Katastroofi ajal ma ei mäletagi, et oleks olnud mõni tund, kus ma selle peale ei oleks mõelnud. Jäin magama ja nägin seda unes edasi. Ma ei tahtnud sõna «Estonia» pikka aega kasutada.

See käib asja juurde, see on õnnetuste puhul niiviisi. Seda ei saa keegi lihtsalt võtta. Kui Estonia hukkus, oli tundepuhangute aeg.