Masinatööstused otsivad kriisis uusi lahendusi

Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika ja tööstustehnika instituudi direktor professor Kristo Karjust leiab ülikooli 3D-metalliprinterit tutvustades, et tootmise digitaliseerimine ja automatiseerimine peab olema väga põhjalikult läbi mõeldud. Foto: Tairo Lutter

Hoolimata suve alguses ähvardanud tööjõukriisist, kui siinsetes masinatööstuse ettevõtetes ametis olevad ukrainlased ähvardati kodumaale saata, on sektor koroonaajast üsna edukalt läbi tulnud – ärevaid hetki on, aga pankrotte ja suuri koondamisi on suudetud vältida.

Traditsiooniliselt on metalli- ja masinatööstuse sektor olnud nii kriisis kui ka tavaolukorras suhteliselt stabiilne valdkond. Kuna suvel on niikuinii töödes ja tellimustes vaiksem aeg, on praegu vara teha järeldusi koroonakriisi mõjust. Midagi hõiskamisväärset pole, ent ei maksa ka meeleheitesse laskuda.

Aktiivne tegutsemine andis tööd

Nii kõneles Võrumaal allhankena ehituskonstruktsioone, sh spoonitööstusele kuivateid valmistava ASi Lapi MT nõukogu esimees Andrus Vare, et kevadel, kui koroona tuli, levis rohkelt hirmusõnumeid, et nüüd tellimused kaovad, võõrtöölised saadetakse välja ja kõik variseb kokku.

„Võtsin jalad kõhu alt välja ja helistasin kõik meie koostööpartnerid läbi, kurtsin ähvardavast murest ja rääkisin, et meil on tööd vaja. Tööd tuli nii palju, et ei jõua enam äragi teha,” rääkis Vare. „Lõpuks tuli osa tellimusi ja tuleb praeguseni igale poole, kuhu annab, välja jagada. Koormus on siiani 120–130 protsenti võrreldes eelmise ja ka varasemate aastatega ning see kestab kuni aasta lõpuni. Teeme ületunde ja töötame puhkepäevadel. See aasta tuleb meil müügikäibe osas kindlasti parem kui eelmine. Aga eks see ole kriisi alguses tehtud pingutuse vili.”

Samas tunnistas Andrus Vare, et kindlust järgmiseks aastaks ei ole, tellimusi jagub heal juhul veebruari lõpuni, edasi haigutab kalendris tühjus. Suurte projektidega seotud lubadusi on küll õhus, aga raudkindlad need veel pole.