Pestitsiidide keelustamine peidab varjatud ohte

Põllumajandusameti ­andmetel püsib aastast aastasse suurena põhjendamata kaebuste arv. Mõistagi tuleb taimekaitsevahendite väär­kasutamisest teatada, aga tuleb ka silmas pidada, et taimekaitse on osa tänasest põllumajandusest ja reegleid ­järgivast tegevusest teatama ei pea. Foto: Elmo Riig / Sakala

Eestit kummitab kõikide väikeste riikide saatus – meie turg on suurte taimekaitsevahendite tootjate jaoks liiga väike: kui uusi taimekaitsevahendeid ei ole, võib juhtuda, et kasutatakse rohkem vanu ja loodusesse jõudev saasteainete kogus tegelikult ei vähene.

Viimastel aastatel on Euroopas ja Eestis keelustatud mitmeid taimekaitsevahendeid. Sellest aastast ei tohi näiteks kasutada paljude mesilaste surma põhjustanud taimekaitsevahendeid, mille toimeaine on dimetoaat.

„Dimetoaadi keelamise pärast olen ma südamest õnnelik. Kui on olnud taimekaitsevahendist põhjustatud mesilaste masshukkumine, on selles peaaegu alati süüdi olnud dimetoaati sisaldavad preparaadid,” sõnas Eesti Maaülikooli teadur Reet Karise.

Kuigi iga kahjuliku toimeaine keelustamine on hea, peidab asjaolu, et lubatud taimekaitsevahendite nimekiri on Eestis muutunud üsna napiks, endas varjatud ohtu. „Võiksime eeldada, et loetelu lühenemine vähendab pestitsiidide hulka looduses, aga ma ei ole selles veendunud. Lihtsalt olemasolevaid aineid kasutatakse rohkem ja toksilisuse koormus keskkonnale ei muutu või isegi kasvab,” põhjendas ta.

Ka Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna juhataja Eva Lind rääkis, et mure on igati põhjendatud. „Toimeainete keelustamisel väheneb eri toimeviisiga toodete kättesaadavus ning suureneb resistentsuse tekke risk, kui ei ole alternatiive pakkuda. Teinekord pole ka alternatiivsete keemiliste preparaatide kasutamine keskkonnasäästlikum, sest sama mõju saamiseks pritsitakse mitu korda ja suurematel kulunormidel,” lisas ta.