TERVISHOID ⟩ Ain Raal: ravimi kõrval jääb mingi osa alati usule

Tartu Ülikooli farmakognoosia professor Ain Raal hoiab käes äsja ilmunud raamatut «Ravimitest maakeeles», mille kirjutamisel olid kaasautoriteks Karin Kogermann, Janne Sepp, Kersti Teder ja Daisy Volmer. Foto: Sille Annuk

Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi juhataja, farmakognoosia professor Ain Raal on kirjutanud 27 raamatut. Viimane neist valmis nelja kaasautori abil äsja ning räägib ravimitest lihtsas keeles. Ravimikasutus kasvab ja sellega koos ka inimeste huvi aru saada, mida sisse võetakse. Uusi ravimeid tuleb juurde, aga neid, mis päris terveks teevad, on vähe.

Kui kvaliteetsed on apteegidroogid?

Oleme analüüsinud Eesti ravimtaimede kasvatajate toodangut, mida apteegist leiab. Nende kvaliteet on tipp-topp. Samas on väga hea, kui inimene ka ise ravimtaimede kogumisega tegeleb.

Pean enda tervise eest hoolitsemist rituaalseks tegevuseks, mis algab sellest, et võtame aja maha ja elame iseenda heaks. Hommikust õhtuni vajab ja ootab keegi meilt midagi, kogu aeg peame andma. Nüüd tekib hetk, kus programmeerid end ümber, kui lähed loodusesse ja korjad taimi või pöörad mõtted lihtsalt sissepoole. Loodusega suheldes paranevad suhted iseendaga, mis ei jää peegeldumata tervises.

Mida ütlete neile, kes keemiat sisse võtta ei taha?

Laske käia, kui tegu on iseparanevate haigustega. Oleme kõik kuulnud platseebost. Ravimeid uuritakse igal tasemel, nende toimet võrreldakse platseeborühmaga ja mingi osa jääb alati usule. Mulle meeldib tudengitele öelda, et tunnetage patsienti, kes on teisel pool letti. Ei maksa santi sundida, kui sant ei taha kõndida.

Kui inimene on tabletiusku, peab ta neid saama, ja kui usub taimedesse, olgu nii. Muidugi iseasi, kui tegu on krooniliste või muus mõttes ohtlike haigustega, siis me uskumisest enam ei räägi, tuleb tarvitada neid ravimeid, mida arst on määranud ja mis tõesti on tõhusad.