Aarne Seppel: armastus on vaba, kas ka abielu?

Aarne Seppel. Foto: Eero Vabamaegi/Postimees

Kes me oleme? Kust me tuleme? Mis meist saab? Igavikulised küsimused, millele vastamist enamasti ei oodatagi. Ütluse järgi on siin maailmas kindlad vaid maksud ja surm. Nupumeestel võib maksude kohta olla oma arvamus, aga surmaga on tõesti kindel. Ükskord surevad nii võimul kui ka opositsioonis olevad.

Pühapäeval, minnes heameeleavaldusele kõigi õiguse eest abielule tundus, et olen sattunud tulevikku viivasse ajamasinasse. Vabaduse väljakule oli kogunenud natuke keskealisi, aga peamiselt noori, nii valimisealisi kui ka selgelt veel alles valimisiga ootavaid.

Minusugune keskealine ei saa noorte nimel sõna võtta, aga abikaasaga kahe peale mingi ettekujutus siiski meil on. Tänapäeva noortele on võrdsed õigused, vähemuste väärikuse eest seismine ja poliitiline aktiivsus mitte lihtsalt poos, vaid põhimõtteliselt olulised teemad. Noorte sütik võib olla lühike ja väljendusviis mitte alati diplomaatiline, aga kõigil võimulolijail tasuks meeles pidada, et tänastest meeleavaldajatest sõltub teie endi elu aastakümnete pärast.

Poliitilise edu nimel inimgruppide lõhestamine võib küll korraks valitsusse viia, aga nii nagu püksi pissimise kergendus asendub külma ja häbiga, juhtub sama ka lõhestamisega. Solvates ja alandades inimgruppe nii mingite parameetrite järgi kui ka väärtushinnangute põhjal, tuleb arvestada, et iga jõud tekitab vastujõu. Mida tugevam on jõud, seda tugevam on vastujõud. See ei ole sidus ühiskond.

Miks ma arvan, et pühapäevasel heameeleavaldusel kõigi õiguse eest abielule osalenud noored esindavad arvestatavat osa omavanustest? Empiiriline vaatlus on üks asi, aga ka Norstati tehtavad erakondade toetusreitingud näitavad selgelt, et Reformierakonna, SDE, Eesti 200 ja roheliste toetus noorimas mõõdetavas vanusgrupis, 18–24-aastaste seas on kokku enam kui 70 protsenti, samas kui võimuliidu pooldajaid on selles grupis napilt 27 protsenti. Kitsa vanusegrupi eelistustes on muidugi päris suur veaprotsent sees, aga suundumust ja vahekorda näitavad kindlasti.

Mida arvata võimuleppesse kirjutatud rahvahääletuse plaanist? Põhiseadust võiks näppida ikkagi vaid siis, kui teistmoodi ei saa. Tegelikkuses ei ole seda rahvahääletust lihtsalt vaja. Sama mõistlik oleks korraldada rahvahääletus küsimuses, kas põhiseadusest võiks välja võtta keelu diskrimineerida rahvuse, rassi, soo, keele jm asjaolude tõttu. Pigem võiks muuta perekonnaseaduse esimest paragrahvi: abielu sõlmitakse kahe täiskasvanud inimese vahel. Kuues paragrahv jätaks religioossetele ühendustele alles valida, keda nemad soostuvad paari panema.

Muide, statistikaamet juba praegu käsitab perekonda muu hulgas vabaabielupartneritena (sh samast soost paarid). Abielu lihtsalt annab perekonna liikmetele teatava lisakaitse.