Urmas Viilma: erimeelsustega ei saa vabandada armastuse puudumist

Urmas Viilma. Foto: Mihkel Maripuu

Rahvahääletuse õnnestumine võib avada uue perspektiivi kooseluseadusega lõpuni minemiseks, kirjutab EELK peapiiskop Urmas Viilma.

Kiriku põhisõnumiks on kuulutus Kristusest, kellesse uskudes saavad inimesed igavese elu. Selle usu juurde kuulub lahutamatult Kristuse armastuskäsk: armasta Jumalat ja ligimest kui iseennast. Sellise armastusega tuleb kohelda ka teistimõtlejaid, -uskujaid ja -arvajaid. Nemadki on ligimesed.

Ligimese armastamine ei tähenda aga tingimata mõtete, arvamuste, poliitiliste maailmavaadete, eluviiside ja väärtuste samasuse taotlemist. Kindlasti mitte ei ole armastuse eeldus üksteisega nõustumine ja kõigiga kõiges kokkuleppimine. Pigem vastupidi: hoolimata erisustest ja erinevustest, tuleb taotleda armastust. Eriti peavad seda taotlema kõik kristlased, kellel on erinevad poliitilised maailmavaated, kes kuuluvad erinevatesse erakondadesse, on erinevast rahvusest, soost, rassist, vanusest või teistsuguse orientatsiooniga.

Üksteisest eemaldumisega, vastasrinde moodustamisega ja dialoogi asendamisega patroneeriva sõrmevibutamisega ühelt või teiselt poolelt ei saavutata kodurahu. Kõigi elu oleks rahulikum ja tuju parem, kui hoiaksime meeles, et erimeelsused ei tähenda armastuse puudumist. Ka ei saa erimeelsustega vabandada armastuse puudumist. Kindlasti ei tähenda üksteisega mittenõustumine vihkamist. Teisitimõtlemist, erineval viisil uskumist ja erinevaid eluviise tuleb ette parimateski perekondades. Armastus on see, mis peresuhted koos hoiab. Samamoodi võiks see olla ühiskonnas.