Loomakaitsjate MTÜs on rohkem töötajaid kui Eesti suurimas karusloomafarmis

Enne karusloomafarmide keelustamise eelnõu esimest lugemist kogunesid loomakaitsjad riigikogu ette hea tahte avaldusele. Foto: Sander Ilvest

Eesti suurima karusloomafarmi Balti Karusnahk ASi juhi Marge Altosaare sõnul on loomakaitsjad teda ja tema töötajaid korduvalt ähvardanud. «Viimane ähvardus tuli eelmisel pühapäeval SMSi teel,» meenutas Altosaar saates «Otse Postimehest», kus ta arutas koos MTÜ Nähtamatud Loomad presidendi Kristina Meringuga karusloomafarmide keelamise eelnõu üle.

Marge Altosaar, te olete sektoris pikalt tegutsenud. Mis seisus Eesti karusloomakasvatus üldse on?

Altosaar: Meie oleme kõige suurem kasvatus, hetkel 1500 loomaga, teised on pigem perefirmad, kes kasvatavad väiksemas mahus. Käesolev aasta on kõigile farmidele olnud vilets. See on tingitud koroonaviirusest. Suurem osa meie toodangust müüakse oksjonitel, ja kui inimesed ei saa oksjonitele füüsiliselt kohale tulla, siis müüki sisuliselt ei toimu. Toimuvad küll e-oksjonid, aga see pole see. Lihtsalt ei osteta.

Kristina Mering, sektor pakib end niigi ise kokku, miks te tahate veel viimasedki farmid kinni panna?

Mering: Terve Euroopa keelustab ning liigub majanduslikult ja seadusandlikult karusloomakasvatusest eemale. Me ei taha, et Eesti jääks riigiks, mis ei võta siin seisukohta. Viimaste andmete järgi ei toeta 75 protsenti Eesti elanikest rebaste ja naaritsate kasvatamist ja hukkamist karusnaha saamise eesmärgil. Inimesed tahavad, et Eesti riik võtaks kindla seisukoha ja keelaks farmid.