Marge Altosaar, te olete sektoris pikalt tegutsenud. Mis seisus Eesti karusloomakasvatus üldse on?
Altosaar: Meie oleme kõige suurem kasvatus, hetkel 1500 loomaga, teised on pigem perefirmad, kes kasvatavad väiksemas mahus. Käesolev aasta on kõigile farmidele olnud vilets. See on tingitud koroonaviirusest. Suurem osa meie toodangust müüakse oksjonitel, ja kui inimesed ei saa oksjonitele füüsiliselt kohale tulla, siis müüki sisuliselt ei toimu. Toimuvad küll e-oksjonid, aga see pole see. Lihtsalt ei osteta.
Kristina Mering, sektor pakib end niigi ise kokku, miks te tahate veel viimasedki farmid kinni panna?
Mering: Terve Euroopa keelustab ning liigub majanduslikult ja seadusandlikult karusloomakasvatusest eemale. Me ei taha, et Eesti jääks riigiks, mis ei võta siin seisukohta. Viimaste andmete järgi ei toeta 75 protsenti Eesti elanikest rebaste ja naaritsate kasvatamist ja hukkamist karusnaha saamise eesmärgil. Inimesed tahavad, et Eesti riik võtaks kindla seisukoha ja keelaks farmid.