Els Heinsalu ja Ülo Niinemets: milleks meile lisanduvat teadusraha tegelikult vaja on?

Teadusraha. Pilt on illustreeriv. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia liige, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi vanemteadur Els Heinsalu ja Eesti Teaduste Akadeemia liige, Eesti Maaülikooli professor Ülo Niinemets kirjutavad, et teadusraha tuleks suunata inimestesse.

Vabariigi valitsuse koostatud 2021. aasta riigieelarve eelnõu näeb ette teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) rahastuse kasvu ühe protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Teadlaskond on seda väga kaua oodanud ning kindlasti väärib valitsus selle otsuse eest tunnustust. Lisaks on peaminister lubanud, et TAI rahastus jääb sellele tasemele püsima kogu riigieelarve strateegia perioodil.

Teadusleppe algatusrühma arvates on riik nüüd omalt poolt kõik teinud ning edaspidine lasub ülikoolide, teadlaste ja ettevõtjate õlul («Teadusleppe algatusrühm: lubadused ootavad täitmist», PM 13.10). Me ei saa sellega päris sada protsenti nõustuda. Esiteks, TAI rahastus peaks jääma ühe protsendi tasemele SKTst veel kaugemaski tulevikus, sest seisab ju seegi 2018. aastal sõlmitud teadusleppes. Teiseks on ikkagi riik see, kes otsustab, kuidas täpselt seda raha jagatakse.