EKI keelekool: eesti keele soome-ugri süda

Sven- Erik Soosaar. Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Eesti Keele Instituudi vanemteadur Sven-Erik Soosaar kirjutab eesti keele soome-ugri taustast ja hilisematest muutustest.

Hõimunädalal on paslik meenutada, et eestlased on soomeugrilased eelkõige meie ainulaadse keele tõttu, mille soomeugrilisele tuumale on aegade jooksul ladestunud naaberkeeltest paks kiht laensõnu ja uudseid tarindeid. Võrreldes eesti keelt kaugemate sugulaskeeltega, on need keeled sedavõrd erinevad, et pealiskaudsel tutvusel torkavad rohkem silma meie keelte erinevused kui sarnasused.

Erinevuste suurus ilmneb kasvõi selles, et on üsna raske mõelda välja lauset, milles kõik sõnad oleksid igas uurali või ka soome-ugri keeles sama päritolu. Pole ka ime, sest siiani kõneldavaid uurali keeli on umbes 30 ja tüvesid, mis oleks säilinud neist igasühes, on vaid käputäis. Tuntud on lause «Elav kala ujub vee all», mis paljudes soome-ugri keeltes kõlab sarnaselt. Kõik selle eestikeelse lause sõnad on soome-ugri algkeelest pärit. See ei tähenda, et eestikeelne lause oleks kõigile soomeugrilastele arusaadav, sest häälikumuutuste tõttu on kaugemate sugulaskeelte vasted tublisti muutunud. Ka pole sugugi kõigis soome-ugri keeltes selle lause tõlkes samad tüved. Isegi kõige tavalisemad ja iidsemad sõnad võivad mõnikord asenduda uute sõnadega, sageli laensõnadega. Soome keele oskajad teavad, et nt sõnad päike ja ema on meie ühes lähemas sugulaskeeles hoopis teise tüvega (aurinko ja äiti). Samas pole eesti keeles säilinud mitmed uurali tüved, mis on alles soome keeles (appi, kyynel, jänne, setä jne). Nii ei maksa imestada, et kaugemates sugulaskeeltes on mõni sagelikasutatav ja iidne tüvi asendunud teisega. Näiteks kui saami keeltes on uurali tüve vesi asemel hoopis teine tüvi (põhjasaami čáhci), siis ugri keeltes, sealhulgas ungari keeles, pole säilinud uurali tüvi tuli. Komi ja udmurdi keeles pole aga säilinud tüvi kala.

Ka eesti keel on sajandite jooksul märkimisväärselt muutunud. Iidsed soome-ugri tüved on asendunud laenudega balti, germaani ja slaavi keeli kõnelnud hõimude keelest. Mõnigi kord pole vanad tüved aga päriselt kadunud, vaid säilinud mingis kõrvaltähenduses või sõnaühendis. Nii on hammast tähistav tüvi laenatud muistselt balti hõimult, kuid ka vana uurali hammast tähistav sõna on säilinud, küll ainult kammipii tähenduses (võrdle nt mari püj). Alamsaksa keelest laenatud sõna tükk on osaliselt kõrvale tõrjunud vana tüve pala. Uurali tüve pang asemel kasutavad vähemalt põhjaeestlased alamsaksa laenu ämber. Seda loetelu võiks veel jätkata. Selles eesti keele rikkus seisnebki, et uute tüvede kõrval on sageli sünonüümidena säilinud ka iidsed soome-ugri tüved – eesti keele süda (seegi on soome-ugri tüvi).