Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Tallinna lisaeelarve läbis volikogus esimese lugemise (1)

Copy
Tallinna linnavolikogu istung.
Tallinna linnavolikogu istung. Foto: Jukko Nooni

Tallinna linnavolikogus läbis esimese lugemise linna käesolev aasta lisaeelarve, mille kohaselt suureneb linnaeelarve kogumaht 53,38 miljoni euro võrra.

Lisaeelarve vastuvõtmisel kujuneb Tallinna 2020. aasta eelarves planeeritud sissetulekute ja kavandatud väljaminekute täpsustatud mahuks 862 267 166 eurot, edastas volikogu.

Lisaeelarvega suurenevad linna tulud kokku 18,42 miljoni euro võrra, linnakassa tulud vähenevad 6,5 miljoni euro ja linna asutuste omatulud 8 miljoni euro võrra. Samas suurenevad saadavad toetused riigieelarvest ja välisrahastusest 32,93 miljoni euro võrra. Lisaeelarves kavandatud muudatuste tulemusena suurenevad kulud kokku 8,7 miljoni euro võrra. Valdkonnad, kuhu suunatakse suurem osa lisarahast on tervishoid, linnatransport ning teed ja tänavad.

Linnavolikogu esimehe Tiit Teriku sõnul on tavapärane, et linn täpsustab ja korrigeerib lisaeelarvega tulude ja kulude mahtu. „Kuna linna rahaasjad on läbimõeldud ja korras, siis sisenesime kriisi heas seisus, mis võimaldab keerulisel ajal vastu võtta positiivse lisaeelarve. Linnaeelarve kogumaht suureneb üle 53 miljoni euro, millest ligi 33 miljonit eurot moodustavad erakorralised toetused riigieelarvest nii investeeringuteks, COVID-19 viiruse leviku tõkestamiseks tehtud kulutusteks kui ka kompensatsiooniks kultuuri- ja spordivaldkonna organisatsioonide kulude katteks,“ ütles Terik.

„Loomulikult on kevadine eriolukord mõju avaldanud ka eelarvele. Näiteks vähendatakse lisaeelarvega tulumaksu, reklaamimaksu ja parkimistasu laekumise prognoose. Samuti on koroonakriis tugevasti mõjutanud linnaasutuste omatulu laekumist,“ lisas Terik. 

Haridusvaldkonnas on lasteaedadele lisaeelarvega ette nähtud 400 000 eurot. Eralasteaedadele ette nähtud toetus kasvab 213 943 euro võrra seoses eralasteaedades käivate laste arvu kasvuga ning 80 897 euro võrra eralasteaedades käivate laste vanematele lasteaia kohatasu hüvitamisega eriolukorra ajal.

Lisaeelarves on kavandatud vahendid munitsipaallasteaedade, huvikoolide, Tallinna Õppenõustamiskeskuse ning Tallinna Õpetajate Maja direktorite töötasude alammäärade tõstmiseks kuni viis protsenti alates 1. oktoobrist. Lasteaedade õpetajate ja õpetaja abide palga alammäära tõsteti 1. septembrist.

Sotsiaalhoolekande valdkonnas nähakse lapsehoiuteenuse hüvitise maksmiseks aasta lõpuni täiendavalt ette 332 846 eurot seoses eriolukorra ajal kolme kuu vältel rakendatud kõrgema lapsehoiuteenuse hüvitise määraga ning alates 1. septembrist 2020 toimunud hüvitise otstarbe laiendamisega, mis võimaldab hüvitise arvelt katta ka lapse toidukulu lapsehoius kohal käidud päevade eest.

Uue meetmena makstakse septembrist lapsehoiuteenuse hüvitist koolieelse nõustamismeeskonna soovitusel lapsehoiuteenust kasutava haridusliku erivajadusega lapse vanemale, lapse eestkostjale või lapse perekonnas hooldaamise lepingu alusel lapse hooldajale  võrdselt koolieelsete munitsipaallasteasutuste kulude vanema poolt kaetava kohatasuga.  

Tallinna Kiirabi tegevuskulud kasvavad lisaeelarvega 2,5 miljoni euro võrra seoses osutatava teenuse mahu täpsustumisega ja eriolukorrast tulenevate lisakuludega. 

Kultuurivaldkonnas nähakse muuhulgas ette Tallinna Linnateatri lisanduvate kulude kattes ette 60 300 eurot seoses uue tootmis- ja laohoone valmimisega Suur-Sõjamäel ja teatri tegevuse alustamiseks Salme Kultuurikeskuses.

Investeerimisprojektide kulutused suurenevad lisaeelarvega 7,13 miljoni euro võrra. Sotsiaalhoolekande ja tervishoiu valdkonna investeeringud suurenevad kokku 429 808 euro võrra. Tallinna Lastekodu imikute ja erivajadustega laste maja  täiendavateks renoveerimistöödeks nähakse tänavu ette 452 000 eurot. Tallinna Kiirabi investeeringu kulutused suurenevad 169 366 euro võrra, millest kaetakse uute kiirabiautode ja nendesse meditsiiniseadmete soetus ning olemasolevate rendilepingute lõppemisel seni rendil olnud kolme kiirabiauto välja ostmine.  

Lisaeelarvega suurendatakse ühistranspordi liiniveo kulusid kokku 2,7 miljoni euro võrra. Sellega kaetakse saamata jäänud piletitulu ning ühissõidukite täiendav desinfitseerimisega seotud kulud.

Tagasi üles