Martin Hirvoja: Danske rahapesus pole kohtupidamine võimalik

Martin Hirvoja Foto: Iris Kivisalu

Esitasin taotluse lõpetada Danske asjas kriminaalmenetlus, kuna kriminaaltoimiku lekke tõttu ei ole õiglane ja aus kohtupidamine Eestis enam võimalik, kirjutab vandeadvokaat Martin Hirvoja.

Juba on toimunud ka põgus avalik diskussioon. Ajakirjanik Priit Hõbemägi arvas, et advokaat tegeleb «efektiivse ja leidliku lollimängimisega». Tartu Ülikooli professor Jaan Ginter aga, et menetluse lõpetamine ei oleks tõenäoliselt mõistlik, sest siis hakkaks kohtualused ise sel eesmärgil materjale lekitama. Riigikohus leidis, et lahendus sõltub sellest, milliseid materjale avaldati. Endine justiitsminister Rein Lang on asja seni kõige põhjalikumalt lahanud, resümeerides, et prokuratuur on Danske asja hunnikusse menetlenud.

Toimunud kohtueelse uurimise andmete paušaalne lekitamine on Eesti senises praktikas pretsedenditu. On teada varasemaid juhtumeid, kus avaldati fragmente või üksikuid dokumente. Seni tuntuim infoleke maadevahetuse asjas toimus aastal 2007, kuid ka siis lükkas vandeadvokaat Aivar Pilv ümber võimaluse, et lekitamise saanuks toime panna kahtlustatavad või nende kaitsjad, kuna toimikut ei olnud neile veel kättesaadavaks tehtud. Toonase siseministri Jüri Pihli sõnul lubas politsei lekitajad välja selgitada. Sama lubas aastal 2016 siseminister Andres Anvelt nn Savisaare asja lekke puhul. Senini pole kuulda olnud, et seda oleks tehtud. Riigikohtu esimees Uno Lõhmus väljendas juba aastal 2003 sügavat muret politsei omakasulise lekitamise pärast. Tegu on süsteemse probleemiga, mitte mingi advokaadi krutskiga, millel pole sisu taga. Ajakirjanikud on oma tööd teinud eeskujulikult, ka õiguslikult pole neile midagi ette heita ning nad ei pea oma allikaid valitsusele avaldama. Kuid prokuratuur peaks vähemalt üritama välja selgitada lekitamiskuriteo, ükskõik kas teo on toime pannud Eestis või väljaspool Eestit prokuratuuri poolt menetlusse kaasatud ametiisik.

Aastast 2004 kehtiva uue kriminaalmenetluse seadustikuga kaotati Eestis nõukogulik inkvisitsiooniline menetlus ning see asendati USA eeskujul loodud võistleva kohtumenetlusega, mille aluspõhimõtteks on, et asja lahendav kohtunik ei tohi enne kohtuistungit näha kohtueelse uurimise toimikut. Endine riigikohtunik Eerik Kergandberg on asunud seisukohale, et kohtumenetluse võistlevuse tagamiseks peab olema välistatud, et kohtunik on enne istungit kätte saanud kriminaaltoimiku. Selleks on seadusega sisse seatud ka nn kahe toimiku süsteem. Seda, kas kohtueelse uurimisega prokuratuuri poolt kogutud tõend on asjakohane ning lubatav, otsustatakse alles kohtuliku uurimise käigus, seejuures enamasti iga tõendi kohta eraldi.