Eerik-Niiles Kross, keda Venemaa valmistub rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutama, võib pääseda ülemaailmsest tagaotsimisest tänu Interpoli regulatsioonile, mis keelab inimeste tagaotsitavaks kuulutamise siis, kui juhtumil on poliitiline taust.
Interpol võib jätta Krossi poliitilistel põhjustel tagaotsitavaks kuulutamata
Keskkriminaalpolitsei kriminaalteabe büroo asejuhi Reijo Valgjärve sõnul on Interpol ametlikult apoliitiline organisatsioon, mille konstitutsioon keelab sekkumise juhtumisse, millel on poliitiline, militaarne, religioosne või rassistlik iseloom.
Mitteametlikul tasemel käsitleb Eesti Krossi seostamist ja tagaotsitavaks kuulutamist kaubalaeva Arctic Sea loos Venemaa-poolse poliitilise kättemaksuna selle eest, et Kross aitas neli aastat tagasi Vene-Gruusia sõja ajal võita grusiinidel infosõja. Relvakonfliktis jäi Gruusia teatavasti kaotajaks.
Venemaa kuulub koos Eestiga 190 riiki hõlmavasse Interpoli süsteemi ja juhul, kui nad kavatsevad Krossi rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutada, vaatab Interpol Valgjärve sõnul selle taotluse läbi, olemaks kindel, et organisatsioon oma põhikirjaga vastuollu ei läheks. Sellist hinnangut võib Interpolilt paluda ka Eesti.
«Neid juhtumeid on ajaloo jooksul esinenud küll, kus Interpol on keeldunud mõnel artiklis 3 toodud põhjusel vahistamistaotlust väljastamast,» ütles Valgjärv. Sellisel juhul teavitab Interpol tema sõnul ka kõiki teisi liikmesriike oma otsusest ja soovitab nendel samadel põhjustel antud isiku tagaotsimisega mitte tegeleda.
«See, kas mõni riik seda otsust järgib või ei, on iga riigi enda otsustada. Kuid praktiliselt teeb see rahvusvahelise tagaotsimise siiski väga piiratuks, kui isegi mitte olematuks.»
Seni pole Venemaa Kross rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutanud. Venemaa teatel tegeleb selle juhtumi õigusliku menetlusega ehk rahvusvahelise tagaotsimise dokumentatsiooni ettevalmistamisega praegu FSB.