/nginx/o/2013/07/24/1917094t1h0116.jpg)
Muinsuskaitseamet tegi kolmapäeval Proto Avastustehases teatavaks restaureerimis- ja muinsuskaitse valdkonna parimad, keda tunnustatakse ameti aastapreemiaga.
GALERII JA VIDEO ⟩ Muinsuskaitseamet jagas parimatele tunnustust
Hästi restaureeritud mälestis: Padise kloostri varemete konserveerimine
/nginx/o/2020/10/14/13413178t1hed39.jpg)
Padise klooster on Eesti üks unikaalsemaid mälupaiku, mille ajalugu ulatub juba 15. sajandisse. Kloostri püstitasid tsistertslased, kelle vaimse õpetuse deviisiks oli askeetlikkus ja pühendumine. Kui varasemalt olid õhus mõtted taastada kloostrihoone keskaegsel kujul, siis 1990. aastatel alanud tööde eesmärgiks sai hoone varemete konserveerimine. Võikski öelda, et kloostri restaureerimiskontseptsioon on tiivustatud tsistertslastele omastest põhimõtetest, seades eesmärgiks mõõduka ja pieteeditundelise sekkumise vaid ulatuses, mis on vajalik hoone säilimiseks. Varemete arendamise eduloo aluseks on professionaalne meeskond Eesti tipp-spetsialistidest, kellele oli Padise kloostri saatus isiklik südameasi. Padise klooster on külastuskeskusena avatud ning ootab oma peidetud aardeid avastama.
Tunnustuse pälvisid:
- omanik SA Padise Klooster
- projekti eestvedaja Heli Nurger
- arheoloogid Paul Ööbik ja Villu Kadakas
- restaureerimisprojekti koostaja AS Restor
- restaureerimis- ja ehitustööde teostaja Tarrest LT OÜ
Nominendid kategoorias olid:
- Narva linnuse restaureerimine
- Kohila mõisa tall-tõllakuuri restaureerimine
- Aegviidu jaama depoo restaureerimine
- Anija mõisa restaureerimine
Hästi restaureeritud kunstimälestis: Nõva kiriku pabervitraažide restaureerimine
/nginx/o/2020/10/14/13413177t1hd8af.jpg)
Läänemaal asuvas väikeses helesinises puitkirikus asuvad kaks kunstimälestistest vitraaži, mis on Eestis ainulaadsed: need on valmistatud kahe klaasikihi vahele pandud imeõhukesest paberist. Restaureerimistöö võeti ette, et vahetada vitraažil mõned katki läinud klaasid ja aidata sellega kaasa habraste kunstiteoste säilimisele. Konservaatoritele oli see korralik väljakutse, sest rohkem kui saja-aastane paber oli väga habras, peaaegu tolmuks muutunud. Konservaatorite kõrval tuleb püünele tõsta ka kogudust, kes lisaks vitraažide restaureerimise eestvedamisele hoolitseb Nõva kiriku eest nii nagu ka see oleks mälestis. Eeskujulikult konserveeritud vitraažid saavad nüüd särada terviklikult korrastatud ning südamega hooldatud kirikus.
Tunnustuse pälvisid:
- EELK Nõva Püha Olevi kogudus
- konserveerimistööde teostaja Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskus Kanut - Heige Peets, Maris Allik, Tea Šumanov, Aire Aksiim, Martin Sernat
Nominendid kategoorias olid:
- Käsmu kiriku kroonlühtri restaureerimine
- Ikoon-triptühhon "Jumalaema Kristus Kõigevalitseja ja Ristija Johannes" konserveerimine.
Hästi restaureeritud hoone muinsuskaitsealal või kaitsevööndis: Vabaduse 12, Võru koolimaja taastamine
/nginx/o/2020/10/14/13413180t1hf102.jpg)
Eeskujulikult taastatud hoone kaunistab ajaloolist linnaruumi Võru muinsuskaitseala kaitsevööndis. 1950. aastatel ehitatud kaunis koolimaja restaureeriti Võru Linnavalitsuse eestvedamisel. Tähelepanu väärivad rohked korrastatud interjööri detailid: säilitatud on võimla ja aula dekoratiivne laudislagi ning lühtrid, tahveluksed, trepikodade käsipuud ning laudislambrii koridori seintel. Kiidame linnavalitsust ja projekteerijat põhjaliku töö eest.
Tunnustuse pälvisid:
- omanik Võru Linnavalitsus
- restaureerimisprojekti koostaja OÜ Maaprojekt
Nominendid kategoorias olid:
- Sääse 2 (Pärnu), elamu taastamine
- Kopli 4 (Kuressaare), elamu taastamine
- Kopli 7 (Tallinn), kortermaja fassaadide restaureerimine
Uusehitis ajaloolises keskkonnas: Rakvere Pika tänava uuendamine
/nginx/o/2020/10/14/13413188t1hf647.jpg)
Ajaloolise Pika tänava uuendamine kaasaegseks jalakäijasõbralikuks avalikuks linnaruumiks on andnud sellele tänavale uuesti esindustänava rolli. Tunnustamist väärib Rakvere Linnavalitsuse tahe ja valmisolek panustada ajaloolise linnasüdame arendamisse. On heameel, et kohaliku omavalitsuse soove, muinsuskaitselisi eesmärke ja kohaliku kogukonna vajadusi arvestades on kavandanud tänav, mis täiendab ja tõstab esile vanalinna väärtusi. Töid teostas AS YIT Eesti.
Tunnustuse pälvisid:
- Rakvere linnavalitsus
- projekteerija KARISMA arhitektid OÜ, autorid Risto Parve ja Kai Süda
Nominendid kategoorias olid:
- Elva keskväljaku ehitamine
- Vabaõhukompleksi ehitamine Rakvere vallimäele
- Esplanaadi 30 (Pärnu), garaažihoone ehitamine
- Tartu mnt 80, (Tallinn) büroohoone ehitamine.
Aasta leiud
Aasta avastus: Ajaloolis-kunstiline fotokogu trükisena «Kaagjärve Veenus»
/nginx/o/2020/10/14/13413189t1hc283.jpg)
Raamatu kirjutamise ja fotokogu koostamise ajendiks olid mitusada ootamatult üles leitud hõbeželatiin-klaasnegatiivi Kalde talu pööningult. 19. sajandi lõpust kuni 20. sajandi esimese poolest pärinevate fotode autorid on Johannes ja Carl Lukin, kelle ülesvõtete kogu arvati olevat hävinud või kadunud. Kohaliku kultuuri- ja hariduselu eestvedajatena on nad fotodega andnud vahetu ning emotsionaalse sissevaate sajandivahetuse Eesti külaellu oma rõõmude ja muredega; pilte toetavad põhjalikud tutvustavad tekstid raamatu autori poolt. Teos kannustas Kaagjärve mõisa looma fotograafide mälestustoa „Johannese tuba“ , tuues sedasi kohalikku pärandit kogukonnale veel lähemale. Täname Tiit Merenit ammu unustatud lehekülje avamise eest fotograafia ajaloos ning teisi osalisi – Kalde talu ja Johannes Luckini lapselapselast Mart Kaset, Kaagjärve mõisa ja Valga valda – , kes trükise valmimisele kaasa aitasid.
Tunnustuse pälvis:
- raamatu autor Tiit Meren
Aasta arheoloogiline leid: Vasest talb
/nginx/o/2020/10/14/13413193t1heefa.jpg)
Tallinnas Betooni tänava lähistelt leitud talb on Eestis erakordne: kirvetaoline raieriist on valmistatud vasest ning pärineb nooremast kiviajast, tõenäoliselt 3. aastatuhandest eKr. See näib olevat vähemalt pool tuhat aastat vanem kui meie seni vanimad pronksiajast pärinevad metallesemed. Vasest talb on näide noorema kiviaja metallikasutusest, mis Kirde-Euroopas hõlmas ajavahemikku 4000-2000 eKr ning lähtus peamiselt Karjalas asuva Äänisjärve kallastelt, kus leidub ehedat vaske. Karjala Vabariigi ja Soome territooriumile jäävalt alalt on praeguseks teada üle 180 vaskeseme, ent ka selles kontekstis on Betooni tänava talb ülimalt haruldane, sest teised neoliitilised vaskesemed on valdavalt pisikesed: ehted, teravikud, töötlemata kamakad või määramatud känkrad. Ainus kogu Kirde-Euroopas seni teada olnud vasest talb on leitud Soomest Suomussalmist, seega on siinse talva näol tegu mitte ainult Eesti, vaid ka Kirde-Euroopa kontekstis fenomenaalse leiuga.
Tunnustuse pälvisid:
- leidja Juri Tkatshenko
- leiu üleandmist innustanud Valeriy Rumyantsev
Nominendid kategoorias olid:
- Sillamäe kalmistu säilmete leidmine
- Linda 3 keldrite arheoloogilised uuringud Haapsalus
- Koeru kiriku krutsifiksi maalingute leidmine
Aasta tegu: Kuperjanovi 12, Valga restaureerimine üürimajaks
/nginx/o/2020/10/14/13413194t1hb76a.jpg)
Kuperjanovi tn 12 on Valga, kui mitte Eesti, üks omapärasemaid juugendlikke elamuid, mida kohalikud tunnevad „Lõvidega majana“. Aasta teo tiitlit väärib selle kauni hoone restaureerimine mitte ainult seetõttu, et üks nukrasse seisu jõudnud kaunis mälestis aidati uuele elule, vaid ennekõike Valga Vallavalitsuse julge ja missioonitundest kantud otsuse eest osta see maja vallale ning korrastada riigi üürimajade programmi raames valla üürimajaks. Nüüd on Valgal pakkuda tõeliselt inspireeriv ning kaasaegne üüripind, mis on sageli töökoha valikul oluliseks kaalukeeleks - sellisena on Valga julge otsa lahti tegemine loodetavasti eeskujuks ka teistele omavalitsustele.
Hoones läbiviidud uuringud ja taastamistööd tõid välja üllatusi: ruumidest leiti ehitusaegseid maalinguid, mis otsustati osaliselt eksponeerida ja restaureerida.
Tunnustuse pälvisid:
- Valga vallavalitsus
- maalingute uurija Kaisa Milsaar
- maalingute restauraator Kristiina Ribelus
Nominendid kategoorias olid:
- Saaremaa arheoloogia ja ajaloo uurimise toetamine
- Paksu Margareeta hoonetekompleksi restaureerimine ja 2015. aastal leitud haruldasele keskaegsele vrakile, kogele väärika ja atraktiivse ekspositsioonipinna rajamine.
Pärandi tutvustaja: MTÜ Võivere tuuleveski
/nginx/o/2020/10/14/13413192t1h2e05.jpg)
MTÜ Võivere Tuuleveski meeskond on korrastanud tuulikut juba üle 10 aasta. UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud Struve meridiaanikaare kaks mõõtepunkti asuvad tuulikust mitte kaugel samas maakonnas Lääne-Virumaal. Ajapikku kasvaski mõte tutvustada olulist, suuresti silmaga nähtamatut pärandit tuulikus. Sel suvel avati terviklikult valminud külastuskeskus, millesse on seatud Struve meridiaanikaart tutvustav näitus. Hobi korras tuuliku restaureerimine ja ekspositsiooni sisseseadmine on olnud pikaaegne ning pühendunud töö, mille käigus on väiksest pereettevõttest saanud aktiivne maailmapärandi tutvustaja. Olgu ka edaspidi tuuliku tiibades soodne tuul!
Nominendid kategoorias olid:
- Rõuge muinastalu meeskond
- arhitektuuriteadlane Carl-Dag Lige
- Sõjamuuseumi projekt Soomusrong nr 7 "Wabadus"
- Blueray OÜ
Pärandi hoidja: MTÜ Leesi Tarwitajate Ühisus
/nginx/o/2020/10/14/13413190t1h19da.jpg)
Leesi küla poel on pikk ajalugu. Pood rajati 100 aastat tagasi kohalike kalurite poolt, kes moodustasid selleks Leesi Tarwitajate Ühisuse. Pood tegutses eelmise aasta sügiseni, mil toonane omanik otsustas poehoone müüki panna. Kuna poest oli kujunenud kohaliku kogukonna jaoks oluline mäluobjekt, otsustasid ca 60 Juminda poolsaare elanikku ühendada oma jõud, et ise hoone peremeesteks saada. Selleks moodustati, nagu 100 aastat tagasi, MTÜ Leesi Tarwitajate Ühisus. Edasine oli tõeline imelugu: kogukond ostis kinnistu, remontis vabatahtlikult poe- ja postimaja ning otsustas hakata ise poodi pidama. Leesi külapoe lugu tõestab, et jõud ühendades on võimalik teha suuri asju!
Nominendid kategoorias olid:
- Kaitseliit, Reegi maja – Värska külastuskeskus
- Kudjape (Kuressaare) kalmistuvahid Marika Jürisson ja Vilve Pors
- Tõnis Raudla – Aegviidu ajaloolise raudteearhitektuuri elustaja.
Parim uurija: Christian Ackermanni projekti uurimismeeskond
/nginx/o/2020/10/14/13413198t1h6ec2.jpg)
Christjan Ackermanni projekt on toonud unustuse hõlmast välja Eesti barokiajastu skandaalseima ja andekaima kujuri, kelle töökojast pärinevad kõik silmapaistvamad 17. ja 18. sajandi vahetusel valminud Põhja-Eesti kirikute altariseinad, kantslid ja vapp-epitaafid.
Projekti raames on kokku pandud laiapõhjaline interdistsiplinaarne meeskond, kelle abil on saadud uut ja olulist teadmist mitte üksnes Christian Ackermanni vaid kogu barokiajastu eesti kunstiloo kohta. Meeskonnal on ka märkimisväärne panus avalikkuse kaasamisel ja pärandialase teadlikkuse tõstmisel – ekskursioonid ja töötoad kirikutes on aidanud kogukondadel mõista, kuivõrd vaimustava pärandi hoidjaiks nad on. Peatselt avanev näitus Niguliste muuseumis ja sellega kaasnev trükis aga tutvustavad aastatepikkuse töö tulemusi nii kohalikule kui ka välismaisele publikule.
Kõigi meeskonnaliikmete ja projektiga saab tutvuda kodulehel www.ackermann.ee/projekt
Nominendid kategoorias olid:
- viimistluskihtide uurija Kati Männik
- arhitektuuriajaloolased Triin Ojari ja Epp Lankots
- arheoloog Monika Reppo
Parim restauraator: Rändmeister OÜ meeskond
/nginx/o/2020/10/14/13413200t1h8f2b.jpg)
Võib julgelt öelda, et Randmeister OÜ on Eesti restaureerimisvaldkonna üks kauaaegsemaid tegijaid, koondades enda ridadesse tänapäevases maailmas kaduvate oskustega meistrimehi. Rändmeister OÜ restaureerimislahendused on olnud alati kantud soovist tabada ja hoida möödunud aegade ehitusvõtteid, kvaliteetses lõpptulemuses allahindlust tegemata. Lisaks iseloomustab nende tööd läbimõeldus ja pieteeditunne ajaloolise materjali vastu. Rändmeistri viimasteks suuremateks töödeks on Kuressaare Laurentiuse, Kullamaa ja Nõva kiriku tornide restaureerimine, kus restaureerimisgurmaanid saavad näha pleki- kuldamis- ja puidutöödel tõeliselt elegantseid lahendusi.
Nominendid kategoorias olid:
- plekksepp Andrus Raie
- skulptuurikonservaator Isabel Aaso-Zahradnikova
- metallikonservaator Väino Niitvägi.
Hea koostööpartner: maksu- ja tolliamet
/nginx/o/2020/10/14/13413195t1ha555.jpg)
Muinsuskaitseamet tänab väga hea koostöö eest maksu- ja tolliametit kunstipärandi uurimisel. Maksu- ja tolliameti spetsialistid on aastate jooksul uurinud arvukalt Eesti kunstipärandi tippteoseid Hermen Rode altariretaablist Niguliste muuseumis kuni Russalka monumendini. Viimase nelja aasta jooksul on maksu- ja tolliameti spetsialistid osalenud Christian Ackermanni loomingu uurimisprojektis, mille käigus on nad valgustanud läbi kunstiteoseid kõikjal Eestis. Kiidame Aleksander Miksjuk’i, kes on teinud põhjalikku päranditeemalist teavitustööd ning julgustanud kolleege kultuuripärandi uurimisse panustama. Samuti Priit Laatret, kelle osaluseta poleks kunstiteoste uurimine kindlasti nõnda edukas olnud. Riigiasutuste-ülesed projektid on inspireerivad, arendavad ja põnevad. Loodame sisuka koostöö jätkumisele!
Elutööpreemia: Kaur Alttoa
/nginx/o/2020/10/14/13413201t1h6412.jpg)
Kaur Alttoa on Eesti keskaja arhitektuuri ja kunsti uurimise koolkondliku järjepidevuse hoidja, kes tähenduselt ja mõjult kuulub samasse ritta Sten Karlingi, Armin Tuulse ja Villem Raamiga. Oma uurimismeetodilt on ta positivist kõige paremas tähenduses, sest tema arvates loevad vaid kindlad tõendid, konkreetne empiiriline materjal: teooriad saavad sündida ainult sellelt pinnalt. Väliuurimised, ehitusarheoloogia ja raudne loogika on tema teadustöö alustalad. Oma uurimisobjekti soovitab ta vaadata nii lähedalt, kui kaugelt, seda nii otseses kui ka ülekantud tähenduses. Vaadata ikka oma silmaga ja korduvalt. Kaur Alttoa arvates on majad nagu koerad, kellele meeldib, kui neid sügatakse. Kaur Alttoad võib pidada õpetajaks (suure algustähega). Ta on õpetanud kunstiajalugu sadadele tudengitele Tartu Ülikoolis ja Eesti Kunstiinstituudis. Oma õpetajaks peavad teda paljud kunstiajaloolased, restauraatorid ja muinsuskaitsjad. Alttoa Kaur ja servjoonvõlvid, servjoonvõlvid Alttoa Kaur - nii rõkkasid ülistuslaulu Tartu Ülikooli kunstiajalootudengid. Küll on hea, et Kaur Alttoast ei saanud inglise filoloogi ning õnnelikud juhused ja varemeteromantika suunasid ta Eesti arhitektuuri ja kunsti uurimise juurde. Kaur Alttoa aukartustäratav hulk artikleid, käsikirjaline materjal ja riiklike kultuurimälestise uurimused on kindlustanud tugeva vundamendi Eesti kunsti- ja arhitektuuriajaloo uurimisele.
Agne Trummali nimeline noore muinsuskaitsja preemia 2020: Tallinna linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakonna arheoloog Ragnar Nurk
/nginx/o/2020/10/14/13413196t1h0d81.jpg)
Agne Trummal oli noor ja särav Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti juhataja ja Muinsuskaitseameti peadirektor, kes lahkus meie seast lubamatult vara, ent jõudis vaatamata sellele anda olulise panuse Eesti muinsuskaitsesse. Preemia on loodud, et tunnustada noori riigi- või kohaliku omavalitsuse muinsuskaitseametnikke, kes on aidanud oluliselt kaasa muinsuskaitsevaldkonna arengule ning innustanud kolleege ja kodanikke. Preemia on rahaline ja mõeldud ennekõike erialasel konverentsil osalemise või täiendkoolituse läbimise toetamiseks.
Ragnar Nurk on oma vaiksel ja tagasihoidlikul moel andnud suure panuse pealinna rikkaliku arheoloogiapärandi tutvustamisse ja väärtustamisse. Lisaks Tallinna omanike ja projekteerijate nõustamisele pakub Ragnar Nurk tuge ka kolleegidele arheoloogidele ning hoolitseb nii arheoloogiapärandi kõrgetasemelise uurimise eest, aga on alati valmis aitama oma teadmistega ka kolleege Muinsuskaitseametis üle Eesti. Tasakaalukas ja avatud suhtlejas ning suurepärases lahenduste otsijas ja nõustajas on kokku saanud kõrgelt hinnatud erialaspetsialist ja eeskujulik ametnik.