Kogenud hapendaja jätab kapsa ja kurgi teistele

Ulvi Kallas koos tütre ja enda tehtud hoidistega. Foto: Tiit Efert

Haanjamaa küngaste vahel Nogu külas asuva Thalbergi (Taalbergi) talu perenaisel Ulvi Kallasel on praegu kiire, sest sügise viimased saadused tuleb veel hapnema saada.

Kui Ulvi on hoidiseid valmistanud üle kümne aasta, siis see tegevus on eriti populaarseks saanud just viimasel ajal. Kõik tahavad ise midagi teha ja oma saavutusi teistega jagada. Valdavalt on ikka hapendatud kapsast ja kurki. Ulvi on need enda menüüst välja lükanud. „Seda teevad paljud teised ja see on liiga tavaline,” põhjendas ta.

Eks hapendamine vajab pisut kogemust ja alguses julgustust, seetõttu on Ulvi käinud siin-seal hapenduskoolitusi ja õpitubasid tegemas. Õpitoas saavad osalised ise valmistamises osaleda ning tulemuse koju kaasa võtta, kus see siis lõplikult valmib.

Porgandid ja peedid

Ulvi hapendab porgandeid, punapeete ja seeni. Igal tootel on omad nipid ja retsept. Näiteks porgandeid hapendab ta jõhvikate ja küüslauguga, peeti aga kahes variandis, küüslaugu või köömnetega.

Hapendatud peet on ka tema laste lemmik. „Peet on hästi mahlane köögivili. Mahla võib eraldi ära juua. Aga kui panna leivaviilu peale hea suitsusink ja hapendatud punapeet, no küll on hea,” kiitis Ulvi.

Hapendamisele minevaid tooraineid ei keedeta, kõik läheb toorelt sisse ja protsess käivitub omas mahlas.