Tormid meil ja mujal

Lõõmav loojang 12. oktoobril tähistamaks sügise võimutsemist. Foto: Jüri Kamenik

Eelmises ilmajutus oli orkaanidest pikemalt juttu. Need tormid tekivad enamasti troopiliste vete kohal, kus vesi on piisavalt soe. Väljaspool troopikat, kus veed jahedamad, on nende teke erandlik, aga mõnikord siiski.

Käesolev Atlandi orkaani hooaeg on olnud hüperaktiivne, samas oktoober on toonud rahulikuma perioodi, nii et pärast 4. kategooria Deltat enam nimelisi torme tekkinud ei ole. Siiski, hooaeg kestab ja mõni võib veel tekkida. Võrreldes 2005. a hooajaga, mis on eelmine rekord, on siiski erinevusi: tormid on nõrgemad ja need on tekkinud järjestikku kiiremini ja lühema aja vältel.

Eelmine kord jäi jutt pooleli orkaani silma juurde. Meeldetuletuseks, et see on hästi jälgitav eeskätt intensiivsetes orkaanides ja kujutab endast vaikse sajuta ilmaga ala, mõnikord võib ilm olla seal täiesti selge. Kuigi silma tekkimise põhjuste osas on ebaselgust, on siiski peamine roll kõrgrõhkkonnal, mis asub otse silma kohal. See kõrgrõhkkond on orkaani püsimiseks ülitähtis – see viib orkaanist tõusvad ja jahtuvad õhumassid eemale, vastasel juhul hääbuks orkaan (troopika­tsüklon) üsna kiiresti pärast tekkimist. Antitsükloni olemasolu tähendab ka seda, et orkaani kohal on vastupidise õhuliikumisega ala kui orkaanis endas. Kuna kõrgrõhkkonnas valitsevad laskuvad õhuvoolud, siis pärsib see pilvede arengut ja sademeid, samuti on tuul seal nõrk, samas madalaid pilvi võib seal olla küll.

Silmaga sarnanevaid moodustisi on ka parasvöötmes mõnikord tekkivates ülitugevates tormides. Sellistel tormidel võivad olla nii troopilise kui ka parasvöötmelise tormi tunnused. Lõpuks siis ka polaartsüklonid, mis tekivad enamasti Arktikas, kui väga külm õhk on avatud veepinna kohal. Seda tüüpi tormid on küll väga lühiealised ja ebastabiilsed, kuid kui mõni laev satub sellisesse, seistakse silmitsi orkaanitugevusega lumetormiga.

Kõneainet pakub ka kliimanähtuste ja -muutuse mõju tormidele. Vaiksel ookeanil on La Niña. See on nähtus, kui Vaikse ookeani idaosa vee pinnatemperatuur muutub keskmisest külmemaks. Lõuna-Ameerika ranniku ilm on sel juhul tavalisest kuivem. La Niña ajal suureneb muu hulgas orkaanide sagedus ja tugevus Atlandi ookeanil. Kliimamuutusega on hakatud seostama ka orkaanide äkiliste tugevnemiste sagenemist, nt käesoleva Atlandi orkaanihooajal.

Eestis siiski nii vägevaid torme tänapäeva kliimas ei ole. 1967. ja 2005. a tormid, mis on jäänud meelde, on mõjutanud nii loodust (ulatuslikud metsa- ja rannakahjustused) kui ka ühiskonna suhtumist nt ilmaprognooside/hoiatuste vajalikkusse, küünivad hädavaevu 1. kategooria orkaanide tugevuseni. Kõige tugevamad looduslikud tuuled on meil tornaadodes.

Sügis on viimaks oma õigused kehtestanud: suvi sai lõplikult pühapäevaga otsa. Kuigi soojemaid päevi kindlasti veel tuleb, ei maksa enam üle 10kraadist sooja loota, võib-olla mõni üksik erandlik päev. Ilm on võrdlemisi rahulik, suuri torme ega sadusid ei ole, aga selgelt sügisene. Mõnel selgemal ööl võib öökülma olla ja pole välistatud, et mõnest pilvest tuleb ka märgi helbeid. Aga kindlasti pole veel talvist ilma ette näha.