Päev veinitalus: kuidas valmib viinamarjavein?

Neljane perepoeg Karl andis ema Kristeli Söödi valvsa pilgu all saagikoristusse ka enda panuse. Foto: 5 × Teele Üprus

„Ennustame tänavu saagiks umbes pool tonni viinamarju, selle peaksime tunniga ära korjama,” rääkis Järiste Veinitalu perenaine Kristel Sööt telefonis, kuid ma ei tahtnud hästi uskuda. Tean, et targematega ei tasu vaielda, sestap läksin talu hooaja kõige tähtsamale päevale, saagikoristuspäevale, kohale.

Tartumaal vanas Luke mõisa kõrtsihoones asuva talu hoovis laiub kolm suurt kasvuhoonet, mis kohale jõudes omakorda mu kahtlusi süvendasid – need tunniga tühjaks korjata? Viinamarjakasvatusele panid aluse tänase peremehe Martin Söödi vanemad 18 aastat tagasi, kui hoone maakiviseina vastu toetavas kasvuhoones hakati söögiks taimi kasvatama. Nüüdseks on Martin katsetanud hulgaliselt sorte ning leidnud Järiste tallu kõige paremini sobivad: ‘Regent’, ‘Solaris’, ‘Bolero’, ‘Rondo’. Õues kasvab ka neli rida ‘Hasanski sladkit’, millelt selsamal saagikoristuspäeval esimese saagi korjame.

Pool aastat tihedat tööd

Kujutasin ette, et poole tonni viinamarjade korjamiseks tuleb pererahvale külla hulgaliselt sõpru-sugulasi, ent tegelikult tuli abiks vaid Kristeli õde Kadri koos kahe sõbraga.

Kasvuhoonesse sisenedes olin lummatud – nagu oleks lõunamaal, aga nagu ei oleks ka. Tumedad ja prisked marjad kobarates reas ja nii tervelt 200 ruutmeetril.

Ent need marjad ei ole iseenesest kenasti ritta läinud. Pererahval jagub viinamarjadega tihedat tööd aprillist oktoobrini: tarvis on kujundada võra, kobarate eest lehed eemaldada, herilasetõrjet teha ja veel palju olulisi asju. Seda magusam oktoobrikuine tähtsündmus saagikorjamise näol on – suur töö saab tasustatud.

Kuigi esmapilgul võtab kääridega marjakobarate lõikamine käe värisema, siis pärast esimest 20kilogrammist pangetäit läheb asi juba libedamalt.