Riik ostab raskustesse sattunud põllumeeste maad kokku

„Me teeme siin rätsepa­ülikonda, iga olukord on erinev,” iseloomustas Maaelu Edendamise Sihtasutuse juht Raul Rosenberg oma tööd. Foto: Elmo Riig / Sakala

Hea ajal ostab põllumees maad juurde ja võtab laenu, et moodne traktor soetada või uus laut püsti panna. Siis tuleb järjekordne kriis ja sissetulek kukub kolinal, laenumaksed on tarvis aga ikka tasuda. Riik on valmis selles olukorras õlekõrre ulatama.

Nimelt pakub Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) erinevaid kriisimeetmeid leevendamaks koroonaviiruse levikust tulenevaid majandusraskusi. Meetmete kogumaht on 200 miljonit eurot ning laenukäenduste ja laenude kõrval saab nüüd ka oma põllumaa sihtasutusele müüa. Metsamaad MES eraldi ei osta, kuid põllumaa küljes oleva väikese tükina võib seda teha. Tõsi, hind on siis võrdne raiutud metsamaa hinnaga.

MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg rõhutab alustuseks, et kriis tabas mitte üksnes põllumehi, vaid kogu maamajandust, seega on abipakett suunatud kõigile maapiirkondades tegutsevatele ettevõtetele.

Kriisimeetmeteks saite riigilt 200 miljont. Kui palju sellest on juba välja jagatud?

Laenuraha oli 100 miljonit, taotlusi on esitatud 146 miljoni eest ja 70,8 miljoni eest on juba otsuseid tehtud ning 48 lepingut sõlmitud. Aasta lõpuks on kõik otsused tehtud.

Kes laenu küsivad?

Põllumajandustootjaid on nende seas umbes 40 protsenti, ülejäänud on muud maaettevõtted.

Räägime lähemalt maakapitali tehingutest ehk raskustes olevatelt põllumeestelt maa riigile ostmisest. Esmapilgul tundub mõte hirmutav. Miks peaks keegi tahtma loobuda maast, mida tal tootmiseks vaja on?